• Monday, 17. June 2019

    Eesti kalleim korter maksab kolm miljonit eurot, turult leiab veel kümneid, mille hind on üle 500 000 euro.
    Kinnisvaraportaalidest võib leida üle 80 kuulutuse, kus pakutakse üle poole miljoni maksvaid kortereid. Kuigi nõudlus nende järele on pigem alla keskmise, on siiski olemas kindel sihtrühm. „Selle hinnaklassiga korterite sihtgrupp on välismaalased ning heal elujärjel olevad lasterikkad pered, kel on tarvis suuremat korterit ja kellele meeldib linnas elada,” sõnas portaali Kinnisvara24 tootearendus- ja turundusjuht Laura Tammeorg.
    „Välismaalaste nõudlus 500 000+ korterite järele on suur just vanalinnas, kuid paljud ei suuda tehinguid lõpuni viia, sest pangad ei anna laenu. Eestlased ei oska vanalinna 500 000+ piisavalt hinnata, nemad vaatavad sellises hinnaklassis rohkem südalinna kortereid,” lisas ta.
    Kinnisvarabüroo 1Partner tegevjuht Martin Vahter märkis, et praeguse aja suundumus on osta pigem kallis korter kui maja. „Näiteks miljon eurot maksvaid maju müüakse aastas heal juhul üks. Aga kui võrdleme 400 000 eurot maksvaid kortereid samas hinnaklassis majadega, siis kortereid müüakse kõvasti rohkem,” lausus ta.

    Eesti kalleim korter
    Kinnisvaraarendaja Endover ehitab 2020. aasta sügiseks Kristiinesse 20-korruselise kõrghoone, mille viimasele korrusele rajatakse 600-ruutmeetrine luksuskorter. Tegemist on teadaolevalt suurima ja kalleima müügis oleva korteriga Eestis ning selle hind on kolm miljonit eurot. See teeb ruutmeetri hinnaks 4848 eurot.
    Endoveri müügidirektori Marko Männimetsa sõnutsi on selle vastu tuntud ootamatult suurt huvi nii Eestis kui ka välismaal. Huvilisi on Saksamaalt, Soomest, Norrast ja Venemaalt.
    Samas hoones on 1,5 miljoni euro eest müügil veel viietoaline penthouse ja eelmistega võrreldes „ainult” 750 000 maksev luksuskorter.
    Üle poole miljoni maksvaid apartemente leiab veel ka Volta loftide, Klaussoni Kommivabriku ja Ambassadori uusarendustest. Männimets ütles, et Endoveri uusarendustes on neid kokku üheksa ning viimase poole aasta jooksul on müüdud ja broneeritud neli.
    Ta möönis, et nõudlus kallimate korterite järele on keskmisest väiksem, kuid siiski olemas. „Selles hinnaklassis hindab ostja kõrgelt arenduse terviklahendust ja isikupära. Korterite puhul vaadatakse planeeringut, asukohta majas, vaateid ja väärtustatakse läbimõeldud lahendusi. Tähtis on ka pakutava korteri eksklusiivsus,” märkis ta.
    „500 000+ eurosesse hinnaklassi jäävate korterite müügiperiood on pigem pikem kui tavakorteritel. Konkreetsete huvilistega kestavad läbirääkimised tavaliselt kolm-neli kuud ning sisaldavad siseviimistlusdetailide ja võimaliku lisafunktsionaalsuse läbiarutamist. Tehinguid tehakse nii eelmüügi ajal kui ka pärast maja valmimist,” lisas Männimets.

    Enamasti oma tarbeks
    Merko Ehitus Eesti kinnisvaraarenduse divisjoni direktor Tiit Kuusik ütles, et suuremad ja kallimad korterid ostetakse üldjuhul isiklikuks kasutuseks – pere ainsaks koduks või vahetades linnamaja korteri vastu. „Valdavalt on tegu kohalike klientidega, sekka mõned pikemalt Eestis resideerivad välismaalased. Üksikud korterid ostetakse investeerimise eesmärgil, valdav osa aga oma tarbeks ja tihtipeale ka ilma pangalaenuta,” sõnas ta.
    Merko pakub praegu Noblessneri sadamalinnakus ja Ranna linnavillades kokku kuut korterit, mille hind on üle poole miljoni.
    Kui vaadata teisi uusarendusi, siis võib mitu üle 500 000 maksvat korterit leida ka näiteks Pärnu maantee ja Süda tänava vahelisele alale kerkivast Das Hausist, mida arendab Novira Capital. Samuti Vesivärava tänavale rajatavast Kadrioru Plazast.
    Kalleid kortereid ei leidu ainult uusarendustes, vaid ka vanalinna hoonetes, kus hinnad ulatuvad kahe miljonini.
    Kuusiku sõnul on kallite korterite arendamise eelduseks väga esinduslik asukoht – hoone kõrgus või vaated. Ühtlasi loeb projekti läbimõeldus ja kvaliteet. „Ka arendaja usaldusväärsus on väga tähtsal kohal. Ei saa just öelda, et kalleid kortereid järjekorras oodatakse, aga neid on turul vähe pakkuda, sest piirkonnad, kus suuri kvaliteetseid kalleid kortereid pakkuda saab, on piiratud. Suurema ja kallima korteri ostja on väga kvaliteediteadlik ja seda kõiges – korterite planeeringutes, ehituslikes küsimustes, korterist avanevas vaates, hoone ja arendusprojekti lähemas ümbruses ning linnaruumis paiknemises.”

    Hind pole kivisse raiutud
    Vahteri sõnul ei tähenda müügihind seda, et kinnisvara ka tegelikult sellise summa eest ostetakse. „Siin peab kallite korterite puhul eristama kaht asja. Üks asi on hind, mis on väljas, ja teine on turuhind.
    Kui panna kohe õige turuhind, siis pole probleemi müümisega,” selgitas ta.
    „Aga tihti on nii, et arendaja ka ei tea, mis hinnaga müüki panna. Näiteks kas 500 000 või 600 000. Kui õige hind on 500 000, aga müügis on 600 000-ga, siis see seisabki seal. Aga kui oleks kohe pandud õige hind, oleks kohe ära läinud,” jätkas Vahter. „Kuna arendajad ei tea täpset hinda, siis nad hakkavad proovima loomulikult ülevalt, mitte alt.”
    Väiksemad korterid müüakse tema sõnul kiirelt ära, kuid kallimatega venib müük pikemaks. „Aasta või poolteist võib olla täitsa tavaline, samas kui äärelinna korteritel peaks olema kolm kuni kuus kuud. Näiteks Mustamäel kolmetoalist ei müü kaks aastat. Aga 400 000-eurost maja võib 1,5 aastat müüa küll,” lausus ta. „Kui on kallimad objektid, siis on ka keerulisem. Ei saa öelda, et neil turgu pole, aga võib-olla on neid tõesti liiga palju. Turg ei vaja lõputult 150-200-ruuduseid kortereid. Turg vajab kahe- kuni kolmetoalist korterit äärelinnas. Seal on kõige suurem nõudlus.”
    Endoveri müügidirektor tõi samuti esile, et Tallinna uusarenduste turul moodustavad müüdud korteritest suurima osa – 41% – kahetoalised. Kolmetoalised moodustavad 33% kõigist müüdud korteritest. Ta lisas, et linnaosadest kasvavad uusarenduste poolest kõige kiiremini Haabersti ja Põhja-Tallinn.

    Parkimiskohtade roll suur
    Mis puudutab kesklinna, siis 1Partneri juhi sõnutsi mängivad korterite suuruse puhul rolli ka parkimiskohad. Nimelt peab iga korteri kohta olema vähemalt üks parkimiskoht.

    „Suuri kortereid tehakse, kui krundil on lubatud näiteks viis korrust ja 15 parkimiskohta. See eeldab, et igal korrusel peaks olema kolm korterit, sest iga korteri juurde peab tulema üks parkimiskoht. See venitabki korteri ebamõistlikult suureks,” selgitas Vahter.
    Ta märkis, et korterite ehitamisel tuleb arvesse võtta veel mitut nüanssi. „See on optimeerimine, kus pole ainult kaks näitajat. Seal tuleb mängu maja kulu, asukoht jms. Ja siis proovitakse leida kompromissi. Tänavapoolsed korterid ei lähe nii kiiresti müügiks, siis tehakse hoovipoolsed suuremad. See on üks lõputu aimamine, matemaatika ja kompromisside tegemine. Iga kord ei kukugi need hästi välja.”
    Vahter lisas, et viimase kümne aasta jooksul on hinnatõus turul aidanud arendajate vigu korrigeerida. Kui ehituskulud osutusid plaanitust suuremaks või korter pandi müüki liiga kallilt, siis võimaldasid kerkivad hinnad kinnisvara ikka ära müüa. See aeg hakkab tõenäoliselt aga läbi saama, kuna hinnatõus pidurdub.
    „Kõik arendusprojektid ei pea alati tulema positiivselt välja. Tean mitut korterelamut, mis jäid oma arendustega miinustesse. Ka suurtel tuntud arendajatel on olnud, et ehitati maja valmis, müüdi korterid maha ja ei tulnud kasumit. Kõik projektid ei tule alati plussi, vaid võidakse ka nulli jääda. Osteti krunt, ehitati, toimetati, müüdi ja lõpuks saadi krundi raha tagasi,” lausus Vahter.

    Allikas: 21.05.2019 Eesti Päevaleht