• Kolmapäev, 23. jaanuar 2019

    Kinnisvaramaaklerid väljendasid oma pahameelt Eesti Meedia kontserni kuuluvate kv.ee ja City24.ee portaalide hüppelise hinnatõusu üle, leides, et see vajab konkurentsiameti sekkumist. Konkurentsiamet probleemi ei näe.

    Kinnisvarafirmad Pindi ja 1Partner avaldasid nördimust, et kv.ee ja City24.ee kinnisvaraportaalid tõstsid aastavahetusega oma hinnad maaklerite jaoks kahekordseks. Kinnisvaraettevõtted näevad hinnatõusu taga Eesti Meedia võitlust oma kahjumiga ning tõdevad, et portaalid moodustavad Eesti Meedia omanduses turul sisuliselt monopoli.

    Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et turgu valitsevad portaalid üritavad hinnatõusu varjata erinevate trikkidega, viies hinnatõuse läbi erineval ajal ja peites hinnatõusu segaste paketimuudatuste taha. Näiteks kui varem sai kinnisvarafirma teatud kuutasu eest avaldada 50 kuulutust, siis uute tingimuste järgi ainult 25, mis sisuliselt tähendab suuremate kinnisvarafirmade jaoks kahekordset hinnatõusu. Nõnda on uue omaniku alla koondudes kasvanud kinnisvarakuulutuste hind 1,5 aasta jooksul portaalides peaaegu neljakordseks.

    Täpselt nii City24.ee tegevjuht Karin Noppel-Kokerov hinnatõusu selgitabki.

    “City24.ee ei ole hinda tõstnud ei äri- ega erakliendile. Muutus kuldpaketis maakleri kohta lubatud kuulutuste maksimumlimiit. Pro-paketis maksab kuulutus maaklerile alates 2.45 eurot kuus. Kahetoalise korteri müügiperiood Tallinnas on keskmiselt kolm kuud, mis teeb maakleri kuulutamise tasuks 7.35 eurot,” tõi Noppel-Kokerov näiteks.

    Tema sõnul peaks muudatus vähendama eeskätt topeltkuulutuste hulka, mis on kasjutajate jaoks üks häirivamaid asju üldse.

    City24.ee uus hinnakiri kehtib alates tänavu jaanuarist. Selle järgi maksab ärikliendile 20 kuulutuse lisamine kuus 49 eurot ja 30 kuulutuse lisamine kuus 75 eurot.

    Noppel-Kokerov põhjendab hinnatõusu sellega, et enne möödunud aastal toimunud esimest hinnatõusu olid kuulutuste hinnad ärikliendile seitse aastat muutumatuna püsinud.

    “Mullu korrigeerisime pakettide hindu, tänavu vähendasime kuldpaketis olevate kuulutuste arvu,” loetles City24.ee tegevujuht. “City24 liigub hinnakujunduses kuulutustepõhisele hinnastamisele, see kohtleb erineva suurusega ettevõtteid kõige võrdsemalt.”

    Millist mõju kuulutuste limiidi alandamine klientuurile avaldab, on Noppel-Kokerovi sõnul veel vara öelda.

    “Kindlasti tõstab see portaali kvaliteeti. Selline muudatus tähendab sisuliselt liikumist kuulutuse põhise hinnastamise suunas, mis on tänaseks trend kogu maailma kinnisvaraportaalide seas. See on kliendi jaoks kõige läbipaistvam ja õiglasem viis,” usub Noppel-Kokerov.

    Gemiuse andmetel teevad külastajad City24 portaalis 20-30 miljonit lehevaatamist kuus sõltuvalt hooajast. Detsembris on numbrid väiksemad, septembris-oktoobris suuremad. Keskmiselt vaadatakse 36-44 lehte ühe külastuse jooksul.

    1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter ütles, et portaalide hinnakujundus tekitab suuri küsimusi. “Elu ei ole läinud päevapealt kaks korda kallimaks, sellises suurusjärgus hinnatõus näib põhjendamatu,” heitis Vahter ette.

    Kuni 2018. aastani moodustasid kinnisvaraportaalid kv.ee ja City24.ee sisuliselt monopoli, kuivõrd tegutsesid Eesti Meedia omanduses turul sisuliselt ainsatena. Mullu asutas Ekspress Grupp koos suuremate kinnisvarabüroodega uue kinnisvaraportaali Kinnisvara24.ee, mis jõudis Soomani ja Vahteri väitel aastaga end suuruselt teiseks kasvatada.

    Kv.ee tegevjuht Tarvo Teslon ütleb, et konkurendid hämavad selle väitega.

    KV.ee: meie kontakti hind tuleb odavam

    Tesloni sõnul oli kv.ee-s möödunud aasta novembrikuus 20 miljonit kuulutuste näitamist (pageview’d), kuid konkurentide veetavas Kinnisvara24.ee lehel vaid 1,3 miljonit pageview’d.

    “See tähendab, et Kinnisvara24 näitab iga kuulutust keskmiselt 56 korda ja kv.ee 719 korda. Teistpidi, ühe euro eest näitab Kinnisvara24 kuulutust keskmiselt üheksa korda ja kv.ee 19 korda,” arvutas Teslon.

    Tesloni sõnul räägivad konkurendid portaale võrreldes meelega unikaalsete brauserite loendamisest või kontaktide arvust, aga mitte pageview’dest ehk kuulutuste näitamisest.

    “Unikaalsete brauserite arvu ja unikaalsete külastuste arvu saab ühe reklaamikampaaniaga ajutiselt kõrgeks ajada, kasvõi clickbait-artiklitega (klikimagnetitega – toim.) stiilis “Vaata, mis kaunistab seina riivatu lauljatari vanalinnakorteris!”, aga sellised külastajad viibivad portaalis väga lühiajaliselt ning ei tee seal seda, mida maksev klient ootab ehk ei surfa hulgaliselt kuulutusi. Pageview’de arv kajastab kõige adekvaatsemalt seda, mitut kuulutust klientidele näidati. Nagu öeldud, praeguse PR-kampaania algatanud konkurent näitab ühe euro eest kuulutust ca 9 korda ja kv.ee ca 19 korda. Ülejäänu on matemaatiline hookuspookus,” on Teslon resoluutne.

    Miks aga kv.ee-s kuulutuse avaldamine ärikliendile rohkem maksab, sõltubki Tesloni sõnul nii kontaktide arvust kui ka tööst, mis selle saavutamise nimel tehakse.

    “Suurim olla tähendab igapäevast tööd, toote- ja IT-arendust. See on palju kulukam, kui pakkuda lihtsalt kuulutuse netti panemise teenust. Muutsime hinnakirja just sel viisil, et ausam on küsida tasu sealt, kus meie teenuse abil äri tehakse ja kasumit teenitakse ehk professionaalsetelt kinnisvaravahendajatelt, ning hoida tavakasutaja jaoks teenuse hind võimalikult madalal,” põhjendas Teslon.

    Kv.ee hinnakiri on samasse kontserni kuuluva City24 omast pisut krõbedam: seal maksab kuulutamine ärikliendile ehk kinnisvarabüroole 15 kuulutuse eest kuus 49 eurot, 25 kuulutuse eest kuus aga 69 eurot.

    Võrdluseks: turu uus tegija kinnisvara24.ee võimaldab 20 kuulutust kuus postitada maaklerbürool 20-eurose kuutasu eest, 30 kuulutuse eest kuus tuleb välja käia aga 25 eurot.

    “Konkurendid üritavad praegu võrreldamatut võrreldes jätta muljet, et kv.ee on kallis portaal. Oluline on mõista, et kv.ee on pikalt olnud konkurentsitult kõige soodsamate hindadega kinnisvarakuulutuste portaal, ja hinnatõus on mingi aja tagant kulude ja investeeringute katmiseks paratamatu. Meie äri pole võimalikult odavalt kliendi kuulutust kusagil internetis hoida, vaid pakkuda kuulutusele sama raha eest alati kõige rohkem lugejaid. Madalaim hind ja soodsaim hind pole kaugeltki üks ja sama, nagu üritavad väita konkurendid,” kirjutas Teslon.

    Konkurentsiamet: konkurendid lahendasid monopoolse olukorra ise

    Pindi Kinnisvara ja 1Partner Kinnisvara esindajate sõnul võib järsu hinnatõusu taga olla varasema absoluutse monopoolse ettevõtte katse säilitada oma kunagisi äritulusid ja nende hinnangul on jätkuvalt tegu turgu valitsevas seisundis oleva ettevõttega, mille hinnakujunduspoliitika vastu võiks konkurentsiamet huvi tunda.

    “Õiguslik analüüs viitab, et tegemist võib olla konkurentsiseaduse eiramisega, sest Eesti Meedia turuosa selles segmendis on liiga suur, et oma suva järgi hindade kallal laamendada,” leiab Sooman.

    2017. aasta suvel, kui oli teada, et kv.ee-d omav Eesti Meedia ostab ka City24, nii et kinnisvarakuulutuste turul tekib monopoolne olukord, jäi konkurentsiamet ootama ettevõtete koondumisteadet. Seda aga ei tulnudki. Samas jättis konkurentsiamet ka menetluse monopoli tekke kohta algatamata. Põhjus võib tunduda üllatav – selle andsid konkurentsiametile samad kinnisvarabürood, kes nüüd kv.ee ja City24 hinnatõusu vastu võitlevad.

    “Turg on ise konkurentsiprobleemile lahendust leidmas, mis vähendab vajadust riikliku sekkumise järele.”

    “Kinnisvarabürood ei ole konkurentsiametile motiveeritud avaldust esitanud ja me ei ole hetkel ka ise menetlust alustanud. Keskne küsimus on selles, et kinnisvarabürood on ise hiljuti asutanud portaali kinnisvara24.ee, mis on lühikese ajaga suutnud turul teise koha hõivata. See viitab, et turg on ise konkurentsiprobleemile lahendust leidmas, mis vähendab vajadust riikliku sekkumise järele,” kommenteeris konkurentsiameti välis- ja avalike suhete osakonna juhataja Maarja Uulits, viidates Soomani ja Vahteri väitele, et kinnisvara24.ee on turul end suuruselt teiseks kasvatanud.

    “Mis puudutab küsimust koondumise kohta, siis konkurentsiamet seda tehingut ei kontrollinud, kuna tehingu osaliste käibed ei ületanud kontrollimisele kuuluvat kriteeriumit,” põhjendas Uulits.

    Nimelt kontrollib konkurentsiamet vastavalt konkurentsiseadusele koondumist juhul, kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad kuut miljonit eurot ja vähemalt kahe koondumise osalise käibed Eestis ületavad kummalgi kaht miljonit eurot eurot.

    “Samas kehtib veel lisatingimus, et kui eelneva kahe aasta jooksul on üks ja sama ettevõtja või samasse kontserni kuuluv ettevõtja omandanud valitseva mõju ettevõtjate või ettevõtja osade üle, kes tegutsevad Eestis ühes ja samas majandusharus, peab selle ettevõtja käive, kelle üle omandatakse valitsev mõju, sisaldama ka nende ettevõtjate käivet, kelle üle on valitsev mõju omandatud koondumisele eelneva kahe aasta jooksul,” lisas Uulits.

    Allikas: 11.01.2019 err.ee