• Pühapäev, 09. detsember 2012

    Üha levinum on kinnisvaraportaalidesse mine­vate fotode järeltöötlus. Mis on selle tegevuse pii­rid, kui sellega võib kaasneda kliendi eksitamine või tema aja raiskamine?

    Kinnisvaramaaklerite koja juhatuse esimehe Tanel Oleki hinnangul on raske piiri tõmmata. “Võib öelda, et kui foto tehti ja ruum oli liiga pi­me, siis see oli foto viga, mis heledusastme tõst­misega kõrvaldati,” toob ta näite. Samas pole ker­ge määrata, kui palju võib pinda heledamaks teha.

    Epicenter Kinnisvara (endine Re/Мах) turun­dusjuht Toomas Plunt on kuulnud fotode järeltöötlusest, kuid tema ettevõte kasutab objektide pil­distamiseks profifotograafi. “Järeltöötlust meil ei toimu. Aeg-ajalt on küll fotograafil võimsam välklamp kaasas, kui on vaja teha pilt mõnest abiruumist, kus ei ole valgustust. On selge, et inimene ta­hab seda näha,” lisas ta.

    Arco Vara turundusspetsialisti Maris Tisleri sõ­nul tuleb suurem osa pilte neil maaklerite käest ja ettevõte neid ei töötle. “Kui me tellime väljast foto­graafilt, siis on töödeldud nii palju, kui tema seda teeb,” märkis ta. Samas ei osanud Tisler öelda, mil määral on fotod järeltöödeldud.

    1Partner Kinnisvara OÜ juhatuse esimehe Tanel Tarumi arvates on piir seal, kus fototöötlus ei hak­ka moonutama reaalset olukorda. “On igati nor­maalne, et tehnikaga üritatakse foto paremaks te­ha. Nii ei saa ükski klient endale korterit valida, et ta teeb foto järgi otsuse. Erinevad monitorid näita­vad samuti fotot erineva heleduse-tumeduse ast­mega,” sõnas ta.

    Tarumi hinnangul võiks klient helistada maak­lerile ja küsida, kas korter on näiteks valgusküllane või mitte.

    Klient võib kohapeal pettuda. Piltide heledus-või soojusastet muutes tuleb arvestada ka selle­ga, et muutub näiteks puidu toon. “See ongi üks nüanss, miks ei tasu fotosid väga kollaseks teha, kuna kogu värvigamma läheb hoopis teistsugu­seks. Kui me räägime kogu korteri siseustest, siis on see küll oluline faktor. Lasnamäe korteri puhul ei oma see tähtsust, aga luksuslikuma objekti pu­hul võib see väga suurt rolli mängida. See teeb küll müümise võib-olla natuke lihtsamaks, aga teistpi­di võib see jälle bumerangina tagasi tullaja klient võib kohapeal pettuda,” rääkis Kaanon Kinnisva­ra juhatuse esimees Härmo Haljaste.

    Tarumi meelest on problemaatiline pigem lai-nurkobjektiivide kasutamine. “Kui klient läheb vaatama enda arvates avarat korterit ja see ei vas­ta tegelikkusele, siis on üsna tõenäoline, et klient pettub,” põhjendas ta.

    Tisleri sõnul pole lainurkobjektiivi kasutami­ne probleem, vaid sellel on oma eelised. “Kui teha tavalise fotoaparaadiga ukse pealt pilte kaheksa-ruutmeetrisest magamistoast, kus on ainult voo­di, millest pool jääb fotole, siis on kliendil veel vä­hem aimdust, eriti kui tuba on halvasti valgusta­tud. Ma usun, et heledam pilt, kus on valgust roh­kem lisatud, annab parema ülevaate kui pime ja vähe ruumi haarav pilt.”

    Haljaste kinnitusel on lainurkobjektiiviga kaa­mera kasutamine pea paratamatu. “Tänapäeval ka juba lihtsamad fotoaparaadid tulevad sellega va­rustatult vabrikust välja. Tavafotot vist enam väga lihtne saada ei olegi. Küsimus ongi selles, kui laia nurga alt foto on tehtud,” märkis ta.

    Samas nentis Tarum, et ka klient on muutunud teadlikumaks ja saab aru, et kui pilt on äärtest ku­mer, siis on kasutatud lainurkobjektiivi.

    Märgis liigmuudetud fotole? Üks lahendus on ka­sutada muudetud valgustasemega fotodel vastavat märgist, kuid Oleki hinnangul on sellist süsteemi võimatu tööle saada. “Elemente, millega järeltöötluses mängida ja mida muuta saab, on päris palju. Kui me võtame profifotoaparaadi kätte, siis seal saab määrata säriaega ja tehes kaks pilti järjest – ühe profikaameraga ja teise nn seebikarbiga – jääb ühe puhul pilt hele, teise puhul tume,” selgitas ta.

    Kas sellisel juhul peaks märgistama ühe foto kui profikaameraga ja teise kui nn seebikarbiga pildistatu? “Seda on võimatu hakata kalkuleeri­ma. Nüüd ongi see laias laastus case-by-case-lahenemine. Kui tundub, et ruum on väga valgusküllane jätab hea ja avara mulje ja kohapeal tuleb väl­ja, et tegu on koopaga, siis on tegu eksliku infor­matsiooniga ja sel juhul ei oma enam tähtsust, kas tegu on fotoga või kirjalikul või suulisel teel an­tud kirjeldusega. Sel juhul on informatsioon eks­lik,” rääkis ta.

    Samas Haljaste nõustus, et heledus- või tonaalsusastme märgis võiks tõesti kasutusel olla, kuna oleks informatiivne ja kliendisõbralik.

    Sama projektiga korter. Epicenter Kinnisvara tu­rundusjuhi Toomas Plunti arvates on heleduse li­samisest suurem probleem see, et pannakse üks ja sama pilt eri müügikuulutuste juurde. “Ja kui kohale minnakse, siis on olukord kapitaalselt eri­nev,” lisas ta.

    Tisleri sõnul kasutatakse sama fotot sarnase planeeringuga korteritel, kui nad asuvad näiteks korrus madalamal või kõrgemal. “Ei ole ju mõtet pildistada iga korterit uuesti, kui tegemist on täp­selt sama projektiga,” selgitas Arco Vara turun­dusspetsialist.

    Ka Olek nõustub, et kui on mitu sama tüüppro­jektiga korterit, kasutatakse nende kõigi esitlemi­seks üht fotot. Samas kui ühel korteril on näiteks puidust uksed ja teisel teistsugused, on tegu klien­di eksitamisega, sest pilt ei vasta tegelikkusele. “Sel juhul peaks olema tekstis välja toodud, et fotod on illustreerivad ning näidiskorterist tehtud,” lisas ta.

    Haljaste sõnul peaks objekti portaalis presenteerides nägema see välja võimalikult autentne. See kehtib ka foto kohta, mida kasutatakse erine­vate korterite puhul. “Kui korterid on kõik täpselt ühesugused, siis miks mitte, aga kui nad on erine­vad, siis oleks mõistlik ikkagi igast objektist eraldi foto teha,” selgitas Kaanon Kinnisvara juht.

    Lahendus – profifotograaf ja üheselt mõistetav tekst. Oleki kinnitusel on mujal maailmas tava­line ja ka Eestis üha leviv suund lasta pildid teha profifotograafil. “Üks asi on selle juures pildi tööt­lus, teine asi aparaadid, mis on läinud paremaks. On osa maaklereid, kes käivad kiirelt objektil ära, neil on odavamad aparaadid, mis ei tee nii kvali­teetset pilti, teine tuleb kohale professionaaliga, kes teab, mis nurga alt pilti teha, kuidas valgust kasutada, võib-olla tal on isegi lisavälk koos var­juga kaasas,” kirjeldas ta.

    Fotode järeltöötlus pole Oleki sõnul taunitav, kuni ei eksitata klienti. Probleem tekib siis, kui klient on saanud portaalist ühe info, läheb objek­tile kohale ja olukord ei ole küll kardinaalselt eri­nev, kuid piisavalt erinev kuulutuses märgitust.

    “Siis on tegu kliendi aja raiskamise ja eksitami­sega. Sel juhul pole vahet, kas tegu on foto, teks­ti või telefoni teel antud infoga. Kui see info ei ole tõene, siis see on eksitav reklaam ja see loomuli­kult raiskab kõigi aega,” märkis Olek.

    Võib pöörduda aukohtusse. Samas on mõnel ju­hul keeruline öelda, kas tegu oli kliendi eksitami­sega. “Lihtsalt lahendatavad olukorrad on näiteks siis, kui on kirjas, et on olemas korteriühistu, aga korteriühistut ei ole, kui on kirjas, et on kinnine hoov, aga ei ole kinnine hoov. Aga öeldes, et kor­ter on hubane ja armas, klient tuleb kohale ja üt­leb, et see ei ole üldse hubane ja armas – kas see on eksitamine või mitte?” küsis ta.

    Selliste kirjelduste hindamisel on Oleki sõnul võimatu piiri tõmmata ja tuleb vaadata iga olu­korda eraldi. “Põhiline on see, kas tegu on teksti või pildiga, kus ei tohi olla eksitavat ja väärinformat­siooni, mille puhul on lihtne lähtuda faktidest ja keeruline on lahendada isikliku maitse põhjal teh­tud hinnanguid. Ja viimast me reguleerima ei saa hakata,” märkis ta.

    Kes tunneb, et tema õigusi on riivatud, sel soo­vitab Olek kohtu poole pöörduda. “Kui klienti esin­dab kinnisvaramaakleri koja liige või kutseline maakler, saab alati pöörduda koja poole, mille pu­huks on meil aukohus ja juhatus, kes nende küsi­mustega tegelevad. Ja olles erapooletu kolmas isik, anname oma seisukoha, kas toimus eksimine või mitte,” selgitas ta.

    Allikas: 22.10.2012 Äripäev