• Kolmapäev, 23. jaanuar 2019

    Maarjamäele kerkivast ligi 300ruutmeetrisest hoonest saab Arnold Rüütli elu- ja 140ruutmeetrisest nn trofeedemaja, kuhu ta saab viimaks sisustada raamatukogu, arhiivi ja paigutada karjääri vältel talle omistatud tunnustused ja saadud kingitused. Ainuüksi selle Arnold ja Ingrid Rüütlile kuuluva kinnistu väärtust hinnatakse miljonile eurole!

    Kui palju ja mis väärtuses kinnisvara meie presidentidele üldse kuulub ja kui palju kulub nende olmekuludeks maksumaksja raha? Presidentide kinnisvara ja kinnisvaratehingud on läbi aegade kirgi kütnud. Kui Lennart Meri soetas 1997. aastal 500 000 krooni eest magusas piirkonnas Rohuneeme poolsaarel ligi 7 hektarit maad, jagus selle sõbrahinna ümber avalikku arutelu aastateks.

    Hiljem on korduvalt olnud teemaks Arnold Rüütli (90) viletsad elamistingimused Nõmmel Kaare tänava majas, samuti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) liigne leebus ja vastutulek Toomas Hendrik Ilvesele (65) – sealtkaudu saadud toetuse eest taastati Ärma talu turismitaluks, kuid kompleksi uksed ei avanenud kunagi avaliku turismitaluna.

    Ilves pidi kopsakast toetusest EASile tagasi maksma vaid tühise summa, mis riivas avalikkuse õiglustunnet. Kersti Kaljulaid (48) pälvis tähelepanu sooviga jääda presidentuuri ajal elama oma kodumajja Nõmmele – seetõttu tuuniti elamu julgeolekukaalutlustel turvalisemaks.

    Koha leiab ka Ingrid Rüütli folkloor

    Arnold Rüütli pere käsutuses on juba enam kui kümme aastat olnud Riigi Kinnisvara aktsiaseltsile kuuluv ajalooline Kaare tänava eramu, mis ehitatud 1950. aastatel valitsuse tarbeks ja esimeseks elanikuks oli EKP keskkomitee esimene sekretär Johannes Käbin.

    Rüütli nõunik Jüri Kann on kirjeldanud, kuidas Rüütel peab mõne piduliku ürituse eel viima fraki keemilisse puhastusse, et hallituseplekkidest vabaneda – need tekkivat paratamatult, kuna maja katus on lasknud läbi ja talviti on seal olnud külm.

    Aastate eest püüdis Rüütel Kaare tänava maja ära osta, et see ise korda teha lasta, kuid edutult. Nelja aasta eest tuli Tallinna linn Rüütlile vastu ja võõrandas talle uue maja ehituseks kaks maatükki Pirital Maarjamäel. Nõunik Kanni sõnul pidi president tasuma siiski 65 protsenti nende väärtusest, 208 000 eurot. Selleks müüs Rüütel oma enam kui sajaruutmeetrise korteri Kadriorus Koidula tänaval 1930ndatel ehitatud majas ja maatükke Saaremaal.

    Ühisomanike Arnold ja Ingrid Rüütli krundid seisid mitu aastat tühjana, kuna neil polnud ehitamiseks vahendeid. President proovis vahepeal isegi vahetada Maarjamäe krunte Kaare tänava maja vastu, kuid nagu varem puudus Riigi Kinnisvaral huvi müüa, ei soovinud ta ka maja kruntide vastu vahetada. Lõpuks loovutas president ühe Maarjamäe kruntidest ehitusfirmale – nüüd kerkiva eramu ja abihoone ehituskulude katteks.

    Hoonetes Rüütlitele jäänud 1500ruutmeetrisel krundil on ruumi üksjagu – esimese suurus on ehitusregistri andmetel 293 ruutmeetrit ja teisel 142 ruutmeetrit. Arnold Rüütli sekretär Inna Feldbach ütleb, et väiksemas hoones leiavad lõpuks oma koha presidendi veel korrastamisel olev dokumendiarhiiv, raamatukogu jm. Kas ka Ingrid Rüütli eluaegne kirg – kogutud folkloor erinevate salvestistena – ja kudumid?

    “Täiesti võimalik, et ka abikaasa arhiivile on seal oma koht,” ütleb Feldbach.

    Majad ja valdused Tartus ja Saaremaal

    Ainuisikuliselt Arnold Rüütlile kuulub veel sügaval Nõukogude ajal ehitatud enam kui 350ruutmeetrine eramu Tartus Tähtvere linnaosas, mida ta 2003. aastal laiendas ja renoveerida lasi. Tartu maja krundil suuri võimalusi laiutamiseks ei ole – see on vaid veidi suurem kui 800 ruutmeetrit. Arnold on ka Saaremaal oma kunagise lapsepõlvekodu lähistel asuvas Saarekülas suvemaja omanik (ehitusregistri andmetel on eluhoones pinda 150, abihoones 60 ruutmeetrit).

    Mõnekümne meetri kaugusel merest asuva suvemaja ümber kuulub Rüütlile kümme hektarit maad. Sellega kokku on väärikal vanahärral sealkandis veidi üle 43 hektari maad, millest 6 hektarit on ühisomandis abikaa
    sa Ingridiga.

    1Partner Kinnisvara kogenud kinnisvarakonsultant ja maakler Olmer Õigus ütleb, et objekte vaid pildipõhiselt hinnata on keeruline. Ta rõhutab, et võimalik on rääkida vaid kinnisvara ligilähedasest väärtusest. “Maarjamäel, kus Arnold Rüütel praegu ehitab, maksab muidugi juba ainuüksi krunt paarsada tuhat eurot,” ütleb Õigus.

    “Kui majad krundil oleksid valmis, võiksid need koos krundiga maksta miljoni euro ringis.” Rüütli Tartu eramu hinna suurusjärguks pakub Õigus 300 000 eurot, mis tema sõnul on Tähtvere kohta keskmine hind: “Tegemist on ikkagi vana majaga.” Juhul kui Rüütel soovikski müüa oma Saaremaa suvekodu, poleks see ettevõtmine Õiguse sõnul lihtsamate killast.

    “Kohalik ei osta seda. Selle võiks, ma kujutan ette, osta mõni jõukam inimene Tallinnast või miks ka mitte Helsingist. Samas ei ole Saaremaa ka enam soomlaste seas väga populaarne, hinnad on seal paraku alla läinud,” seletab Õigus.

    “Samas on tegemist korraliku, mere ääres asuva palkmajaga, millel on ka täiskelder. Kui maja juurde kuuluks näiteks paari tuhande ruutmeetrine krunt ja see paikneb mere ääres, võiks selle hind olla 200 000–250 000 eurot. Kui lisada need ümberkaudsed kümned hektarid maad, võiks juurde küsida vähemalt 1000 eurot hektari eest. Kui seal oleks ka mets peal, võiks ehk hektari hind olla isegi umbes 2000 eurot. Ma arvan siiski, et suvemaja on presidendile pigem emotsionaalse väärtusega objekt ja ta on sinna seda omal ajal ehitades rohkem sisse pannud, kui ta müües tagasi teeniks.”

    Ärma sobiks hästi VIP-turismiks

    Lennart Meri ehitatud Rohuneeme poolsaare tipus asuvat maja, mis praegu kuulub tema lesele Helle Merile, ja Toomas Hendrik Ilvese Ärma talu peab Õigus ebatüüpilisteks kinnisvaraobjektideks.

    “Sellist objekti nagu Ärma talu on väga raske müüa, kui arvestada hoonete kompleksi ja maad seal ümber – 82 hektarit. Omanik on sinna väga palju investeerinud ja arvestades ka seda, mis on sinna Euroopa Liidu toetusfondide ja muude rahastuste kaudu kokku pandud – võiks eeldada, et oma 700 000– 800 000 eurot. Kui siia lisada maa väärtus…

    Ärma talu saaks müüa ikkagi ühe kompleksina. Pakun, et Ilvesel jääb selle vara väärtus kuskil miljoni ja poolteise miljoni euro vahele. Kiirmüügi hind oleks 500 000 eurot, aga kui on aega oodata – müük võib võtta aega kolm, neli või isegi viis aastat – siis miljon eurot oleks selle koha õiglane hind kindlasti.”

    Õigus leiab, et Ärma talu on seda tüüpi vara, mille omanik seda tõenäoliselt kunagi müüki ei panekski. “Selliseid komplekse pärandatakse tavaliselt suguvõsaliini pidi edasi – emotsionaalne väärtus on lihtsalt liiga kõrge, et seda müüma hakata,” lausub Õigus.

    “Omanikul peaks toimuma mingi ootamatu krahh, näiteks peab ta mingil põhjusel Eestist lõplikult lahkuma ja siis ta paneb ka kompleksi müüki.”

    Ostja oleks Õiguse nägemuses suur Eesti patrioot, sest eespool nimetaud summa eest leiaks ka juba soojale Hispaania rannikule uhke villa. “Vaevalt võiks ostjaks olla eraisik, pigem juriidiline isik, mingisugune firma, kus on eesmärgiks võetud rakendada kompleksi turismiäris. Majutusasutusena võiks Ärma peahoone ja kõrvalhooned väga hästi toimida – see võiks olla ideaalne koht VIP-turismiäriks. Pealegi ei pea sa hakkama kliente otsima, sest läbi Booking.com`i ja Airbnb leiaks sinna kliente üle maailma – tänu sellistele vahendajatele on praegu maailm nii valla, et inimesed tulevad ise uksest-aknast sisse.”

    Eraisiku jaoks oleks selline koht elamiseks ja ülalpidamiseks Olmeri sõnul liiga kallis. “Muidugi võib esineda erijuhtumeid ja seejuures on küsimus ka õnnes,” arutleb Õigus. “Eesti on turvaline piirkond ja kui sellise koha nagu Ärma avastab inimene, kellel on mingi pidepunkt Eestiga või kes on võitnud suure summa raha… Või tuleb siia näiteks jõukam inimene Prantsusmaalt, ütleb, et ta ei saa seal enam elada ja pealegi on Eesti nii ilus koht! Ta müüb Pariisis oma maja kahe miljoni euro eest maha ja ostabki siin sellise objekti – ja raha jääb veel ülegi.”

    Meri tuulte ristumispunktis

    Ligi seitse hektarit maad Rohuneeme poolsaarel on Õiguse sõnul Viimsi vallas erakordne – midagi niisugust ei olevat kellelgi teisel sellises piirkonnas. Praegu elab seal Lennart Meri ehitatud majas (koos garaažiga kokku ligikaudu 300 ruutmeetrit) tema lesk Helle Meri.

    “Ütleme, et kui selline maja asuks näiteks 1500ruutmeetrisel krundil samas piirkonnas, siis see maksaks 500 000 euro ringis. Kuna seal ümber on veel ligi 7 hektarit maad, siis hind algaks hinnanguliselt kuskil miljonist eurost,” pakub Olmer.

    “See, kes sellise koha ostaks, peab kindlasti hindama just sedasorti privaatsust. Sest kujuta ette, millised meretuuled seal kolmest küljest puhuvad. Ma olen ise elanud kolmsada meetrit merest ja isegi seal olid sellised tuuled, et sügisel ja talvel ei ole võimalik välja minna – puhub kõrvad küljest…”

    Kersti Kaljulaidile kuulub kaks kolmetoalist korterit kahes uues Mustamäe majas. Mõlemas on keskmiselt 60 ruutmeetrit pinda, lisaks rõdud. Õiguse sõnul on niisuguste korterite turuväärtus sellises piirkonnas 130 000 euro ringis. “Seda ei tea, kas autokohad on olemas. Kui, siis võib kumbki korter maksta ka kuni 140 000 eurot,” sõnab Õigus.

    “Sellised on ideaalsed korterid väljaüürimiseks, 500–600 eurot kuus pluss kommunaalmaksed.” Kaljulaidi Vääna-Jõesuu maja hinnanguliseks väärtuseks koos 1500ruutmeetrise krundiga pakub Õigus 40 000– 50 000 eurot.

    “Presidendi Nõmme kodumaja (ehitusregistri andmetel 215 ruutmeetrit – toim.) keskmiseks hinnaks pakuksin 350 000 eurot,” ütleb Õigus. “See ei asu selles nii-öelda VIP-piirkonnas, et rohkem võiks küsida.”

    Olmekulud kümnetes tuhandetes

    Kui palju on kulunud presidentidel oma elamispindade olmekuludeks, mille katab Vabariigi Presidendi Kantselei? Kantselei pressiesindaja Mailin Aasmäe ütleb, et Kersti Kaljulaidi Nõmme kodu jaoks pole kantselei 2018. aastal kulutusi teinud – ametisolev president kasutab töö- ja esindusruumidena kantselei ruume, seal ei saa ühe inimese kulusid eraldi välja võtta ning see poleks Aasmäe sõnul ka kuidagi sisuliselt adekvaatne.

    “President Rüütli ja president Ilvese käsutuses olevad tööruumid asuvad Rohelise aasa tänaval ühel kinnistul koos kantselei garaažide ja tehnoruumidega ning seal eraldi hoonete kaupa arvestust ei peeta,” seletab Aasmäe.

    “Ametist lahkunud presidentide ja Helle Meri eluasemete kulud olid aga jaanuarist kuni novembri lõpuni järgmised: Arnold Rüütli Kaare tänava kulud olid 22 384,88 eurot, Toomas Hendrik Ilvese Ärma talu kulud 10 154,69 eurot ja Helle Meri Viimsi kodu kulud 11 313,51 eurot.”

    Presidendi kantselei kommunikatsiooniosakonna juhataja Kaidi Aher täpsustab, et nende summade sees on korrashoiuks vajaliku hoolduse, kütte, elektri, vee, valve- ja sideteenuse kulud. “Igal kinnistul on need natuke erinevad, olenevalt vajadustest,” lisab Aher.

    Allikas: 28.12.2018 Kroonika