• maanantai, 04. maaliskuu 2019

    Paljude jaoks on üllatus, et suur osa uusi kortereid müüakse ainult koos 3 000 – 15 000 eurot maksva parkimiskohaga, isegi kui inimesel autot polegi.

    1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul peab Tallinnas kehtestatud normi järgi olema iga uue korteri kohta veidi üle ühe parkimiskoha.

    ”Iga korteri juures ei pea parkimiskohta olema, juhul kui kõrvalkorterile on arvestatud näiteks kaks kohta, aga suures plaanis peaksid inimesed selle lisakuluga arvestama,” ütles Vahter ja lisas, et sisuliselt on regulatsioon loogiline ja linn üritab sellega lahendada linna parkimiskohtade probleemi.

    ”Kui normi järgi peab arendaja iga korteri jaoks ehitama parklakoha, siis pole tal muud valikut, kui see samamoodi kohustuslikus korras iga korteriga kaasa müüa. Muidu jääksid parkimiskohad arendajale kätte. Tegelikult maksab parklakorruse rajamine selgelt rohkem kui parkimiskohtade müügist tagasi teenitakse,” ütles Vahter ja lisas, et samas tõstab parkimiskoht ka oluliselt korteri enda likviidsust ja väärtust.

    Parkimiskoha soovitab ta osta isegi siis, kui endla autot ei ole, sest tulevikus, kui soov korterit müüa, võib parkimiskoha puudus saada müügil oluliseks takistuseks. Isegi kui arendajal ei õnnestu kõiki parkimiskohti korteriomanikele maha müüa, jätab ta need endale ja hakkab neid välja üürima. Hiljem, kui korteriomanikul tekib vajadus parkimiskoha järele, võib selle hind olla juba tunduvalt soolasem või ostmine sootuks võimatu.

    ”Eelmisel aastal regulatsioon muutus ning kui selle ajani võis parkimiskoha müüa eraldi korteriomandina ka isikule, kel majas korterit polegi, siis enam seda teha ei saa. Parkimiskohta saab müüa ainult sama elamu mõne teise korteri juurde. Teoorias saavad inimesed üleliigse parkimiskoha ka välja rentida, mis näiteks Tallinna kesklinnas on sageli kõrgema üüritootlusega kui korterid,” lisas 1Partner Kinnisvara juht.

    Martin Vahter ütles, et kui Tallinna laiemalt vaadata, siis parkimisprobleem on ajas süvenev ja kulukam ning kui õhtusel ajal linna korterelamute piirkondades ringi sõita, on parkimiskoha leidmisega tõsiseid raskusi. „Tühjad krundid ehitatakse tasapisi täis ning tulemusena kohtabki järjest rohkem nüüd selliseid äriplaane, kus krundi parim kasutus ei ole mitte korterelamu ega ärihoone, vaid hoopis parkimismaja,” märkis Vahter ja tõi hiljutiste näidetena Akadeemia tee 30a valminud 202-kohaline parkla ning peagi A. H. Tammsaare teel ehitust alustava 600kohalise parkimismaja.

    Allikas: 04.03.2019 pealinn.ee