• Esmaspäev, 19. oktoober 2015

    Eesti kurb reaalsus: korraliku korteri üürimiseks ei piisa isegi keskmisest palgast.

    Eesti keskmist palka teeniva üksikvanema üürikorteri otsing Tartus lõppes fiaskoga: kolmetoalise korteri eest oleks ta pidanud välja käima enam kui poole oma palgast.

    “Kui oled peres ainukene leivateenija, siis ei jaksa sa üürida ei korralikku korterit ega anna sulle keegi ka laenu.”

    Tartus üksinda kahte last kasvatava Merikese kooselu endise abikaasaga lõppes kolm aastat tagasi ning toona pidi ta esimese asjana hakkama otsima endale uut elukohta. Kerge see polnud, kuna Tartu üürikorterite hinnad ületasid kõrges kaares tema rahalised võimalused ja nii elaski ta mõnda aega suisa oma sõbranna juures.

    Kuid siis naeratas talle õnn ning läbi tuttava-tuttava õnnestus üürida Tartus väikene kahetoaline korter, mis pole küll väga heas majas ja kuhu kolmeliikmeline perekond vaevu ära mahub, kuid mille eest maksab noor naine Tartu kohta uskumatult madalat – alla 100 euro suurust – kuuüüri.

    “Möödunud aastal hakkasin otsima suuremat korterit, kuid kolmetoalise korteri üür on Tartus keskmiselt 350 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed. Seega pean ma talvel korteri eest välja käima üle viiesaja euro ehk pool oma palka,” räägib Eesti keskmist palka teeniv naine, kes ei oska hästi ette kujutadagi, kuidas võiks toime tulla need inimesed, kes teenivad 390 euro suurust miinimumpalka, millest pärast maksude maha arvamist jääb järele 331 eurot.

    Loomulikult on Merike mõelnud ka selle peale, et miks maksta iga kuu kellelegi teisele üüri, kui võiks selle asemel osta korteri ja maksta pangale iga kuu ­umbes samas suurusjärgus laenu. Kuid paraku jäävad pankade ­rahakotirauad temasuguste ­üksikemade ees suletuks.

    “Mul võib olla stabiilne ja kindel sissetulek, kuid paraku pole mul raha uue korteri sissemaksuks ning pankade jaoks on riskifaktor seegi, et olen meie peres ainukene rahateenija,” räägib Merike, kes on laenumõtted juba maha matnud.

    Mingit lootuskiirt Merike ei näe, sest kuigi üürid pole viimastel aastatel Tartus palju tõusnud, jäävad suuremate korterite üürihinnad siiski kaugele tema rahalistest võimalustest.

    “Teisalt saan ma mingil määral ka omanikest aru. Üürnikke on igasuguseid ning selles kõrges üürihinnas on mingil määral risk sisse kirjutatud,” arvab ta.

    Merikese hinnangul sõlmitakse vähemalt Tartus enamik üürilepinguid mustalt, mistõttu omanikel on probleemsete üürnike korral raske ennast kaitsta.

    “Kui omanikel oleks legaalsed võimalused ebameeldivast üürnikust kiiresti lahti saada, siis oleks äkki üürihinnadki madalamad,” viskas ta õhku spekulatsiooni.

    Teisalt ametliku üürilepingu ja tulu deklareerimise korral lisanduksid omanikule riigimaksud, mille võrra oleks jälle kiusatus hinda tõsta, sest ei saa ju lasta senisel sissetulekul langeda.

    Tartu hinnatõus lõppenud

    Kaanon Kinnisvara juhatuse liige Toomas Mustimets ütleb, et kui veel mõned aastad tagasi haarati Tartus lennult kõik korterid, mille hinna- ja kvaliteedisuhe oli enam-vähem paigas, siis nüüd pole omanikel oma pindasid enam väga kerge välja üürida.

    “Selle taga on asjaolu, et Tartus on viimastel aastatel väga palju kortereid ostetudki just väljaüürimiseks, mistõttu üüriturul on suurenenud pakkumine. Samuti on Tartu ülikool oma campus’e rajanud linna äärde, mis tähendab, et tudengid pole eriti huvitatud linna teises ääres, Annelinnas, korterite üürimisest. Kuid kuna Tartu üüriturul domineerivad tudengid, siis määrabki just nende käitumine paljuski üürituru hinnad,” räägib ta.

    Ühtlasi ei lase tema sõnul Tartu üürihindadel tõusta tõik, et linna on viimastel aastatel juurde ehitatud 200–300 uut korterit. Uute korterite lisandumine on Tartus tekitanud aga olukorra, kus järjest raskem on müüa vanemaid kortereid ja seda eriti Annelinnas, mistõttu ka need korterid jõuavad üüriturule.

    Seetõttu ongi Tartus üürikorterite valikuvõimalus laienenud ning Annelinnas küsitakse tavalise heas korras korteri eest 260–290 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalkulud. Kehvemas seisus kahetoaline korter maksab 230 eurot kuus ja ühetoaline korter 200 eurot kuus. Parema asukoha ja sisustusega kahetoaliste korterite hind ületab aga siiski üle 300 euro piiri.

    Tartus pakutakse palju kortereid ka vastvalminud majadesse, kus kommunaalkulud on madalamad, kuid üürihind selle võrra jälle kõrgem, mistõttu üürilevõtja jaoks ei muutu lõppkokkuvõttes midagi.

    Merike tõdeb, et kõigele vaatamata on need hinnad tema jaoks ikkagi kättesaamatud. Ja nõnda jätkab ta elu oma kitsas, kuid vähemalt soodsa hinnaga kahetoalises korteris.

    Kohati absurdsed nõudmised

    Tallinnas möödunud sügisel korteri üürinud Karoliina sõnul on Tallinna üüriturg pisut skisofreeniline, kuna absurdselt kallite pakkumiste kõrval võib leida ka mõistliku hinnaga üürikortereid.

    “Minu meelest on üürihinnad nii mõistlikud kui ebanormaalsed korraga. Näiteks küsitakse kuskil kahtlases kohas 16ruutmeetrise toa eest vanas ühikas 200 eurot,” peab ta seda liiga paljuks. “Üürikorteri otsija peab ikka korralikult vaeva nägema, et terad sõkaldest eraldada.”

    Karoliina maksab kesklinnas asuva ühetoalise korteri eest 280 eurot ning ta leidis selle sotsiaalmeedia vahendusel.

    “Otsisin korterit mullu suvel ja kirjutasin selleteemalise postituse ka Facebooki. Üks kolleegidest ütles, et tema tuttav parajasti otsib korterisse üürnikku. Kirjutasin tollele noormehele, soovijaid oli mitu, käisin kohapeal vaatamas. Ju suutsin jätta hea mulje – plussideks ilmselt stabiilne sissetulek ja asjaolu, et mul pole lemmikloomi.”

    Rääkides aga üürihindadest üldisemalt, siis peab Karoliina mõistlikuks maksta Tallinnas korralikus piirkonnas oleva ühetoalise korteri eest 250–400 ja kahetoalise korteri eest 300–500 eurot kuus.

    Ühtlasi kinnitavad Karoliina sõnu kaks noort paari, kes Tallinna korterit otsivad: mõistlikuks peetakse kuni 500eurost üürihinda kahetoalise renoveeritud korteri eest, kus olemas kõik mugavused ning ei pea ise hakkama remonti tegema või mööblit juurde ostma.

    Lõuna-Eestist pärit Marju sõnul esitavad korteriomanikud siiski tihti meeletuid nõudmisi ning leiavad, et nende remonti vajav korter, kus asjad poolvildakad, on igati nõuetekohased ning kõrge hind õigustatud.

    “Just Tallinnas korteri üürile andnud inimesed kujutavad ette, et tahan kohe kindlasti maksta 20 ruutmeetri eest üle 400 euro, sest see asub mõne laheda koha lähedal,” ütleb Marju ja lisab: “Kui häda suur, siis muidugi võtad sellise korteri, kuid kuna leidub normaalseidki omanikke, siis pigem üritad selliseid otsida.”

    Üürihinnad tõusevad pidevalt

    Pindi Kinnisvara eluruumide vahendusvaldkonna juht Kaido Kaljuste lisab, et Tallinna kahetoaliste korterite üürihinnad jäävadki praegu eelmainitud hinnaklassi.

    “Hästi palju sõltub majast, korrusest, korrustest, seisukorrast, mööbli olemasolust jne. Kuid kahetoalise korteri üür on Mustamäel umbes 350, Lasnamäel 320–350, Kesklinnas 450–550 ja Põhja-Tallinnas 300 eurot kuus,” räägib ta.

    Kuigi Karoliina üür pole aastaga tõusnud, ütleb Kaljuste, et Tallinnas on üürihindade tõus olnud siiski pidev. “Tõusu tagamaa peitub ikkagi objektide puuduses ja nõudluses, kuid teisalt on kliendidki nõudlikumaks läinud,” räägib ta.

    Nagu Tartus nii ka Tallinnas on üheks üürituru mootoriks loomulikult tudengid, kes mõjutavad korterite üürihindu väga ­palju ja seda eelkõige kooli ja ­töökoha läheduses olevate objektide puhul. Kaljuste lisab, et ­Tallinnas on palju välistudengeid ning ­aktiivsemad tudengid hakkavad otsima juba kevadel. Nõutuimaid piirkonnad on Kesklinn, Kristiine ja Mustamäe. Kuid märksõnadeks on siiski kooli või kesklinna lähedus ja ka Lasnamäel on üürikorterid tudengitele minev kaup.

    Kaljuste sõnul mõjutab üürihindu maksuameti järjest aktiivsem tegevus, kuna järjest enam üürileandjaid deklareerib oma tulu, siis omanikud vaatavad, kui palju neile jääb pärast maksude maksmist kätte ning korrigeerivad selle võrra hindu.

    Ka Uus Maa kinnisvarabüroo kutseline maakler Kaija Kullat lisab, et üürihindade väikene tõus on kujunenud juba igasügiseseks nähtuseks.

    “Kuigi viimaste aastate jooksul üürihinnad ei ole enam tõusnud, siis sügishooaja ootuses ­panevad omanikud tavahinnale 20–50 eurot juurde ja kuna üürikorteritele on palju tahtjaid, siis üürnikud on nõus maksma küsitud hinda. Aga edu sõltub siiski hinnaklassist ja pakutavast ning päris kõike igasuguse hinna eest üürile anda ei saa,” ütleb Kullat.

    Kuna Tallinnas annavad üüriturul tooni tudengid, kes otsivad peaasjalikult soodsa hinnaklassiga kortereid, siis haaratakse kuni 250 euro suuruse kuuüüriga korterid lennult. Üürihinnad on aga siiski sissetulekutega võrreldes üsnagi kõrged, seepärast optimeerivad paljud tudengeid oma väljaminekuid sellega, et ­üüritakse mitme peale suuremaid korterid ning elatakse kommuunielu.

    Korter kehvas kohas võib üürilist ootama jäädagi

    Hiljuti Tallinna ostmiseks korterit otsinud Tiit sõnab, et maaklerite jutt on vastukäiv: on neid, kes kinnitavad juttu liigkõrgetest hindadest, kuid teisalt on ­rohkem neid, kes kiidavad omanike otsusele takka. Õnneks on omavahelises vestluses siiski ülekaalus esimesi, kes usuvad, et omanikud võiksid tihti lasta hindu alla nii korterit müües kui ­üürides.

    “Kuna olen sellise keskmisest tugevama veenmisvõime või jutuoskusega, tunnistas Kalamajas kortereid vaatamas käies üks maakler, et tihtilugu on neilgi keeruline: korterit vaadatakse, see meeldib, asukoht sobib, kuid hinna suhtes soovitakse tingida, sest ilmselgelt ei soovita nii väikse pinna eest nii palju maksta. Sageli ei ole majade paberitöö korras, mis omakorda põhjustab peavalu ning ei kaalu üles korteri ilu või võlu. Siinkohal polevat vahet, kas soovitakse korterit ­üürida või osta,” meenutab Tiit.

    Teine maakler rääkis Tiidule, et tihtilugu remonditakse korter ära mõnes piirkonnas, kus tegelikult ruutmeetri hind on madal ning loodetakse siis küsida kõrget üüri- või müügihinda.

    “Inimene ei satu ju aga otse korterisse, nad näevad maja väljast, koridori ja tihti ka teisi üürnikke – sealt saab ülevaate ja see peletab potentsiaalsed ostjad või üürnikud eemale,” ütleb ta.

    Siis tekibki tema sõnul olukord, kus üürida soovijaid justkui oleks, ostjaid ka, kuid omanik on nii vaimustuses oma remondist ja kõrgest hinnast, et ­parem ootab ära selle ühe rumala, kes tuleb ja maksabki 500 ­eurot 18 ruutmeetri eest, kui et üürib mõistliku hinna eest korteri välja inimesele, kes selle kohe kasutusse võtaks ja maksma hakkaks.

    Mida korralikum korter, seda vähem probleeme

    Kinnisvarafirma 1Partner Kinnisvara kinnisvarakonsultandi Marili Kaasiku sõnul valitseb üüriturul kuldne reegel – mida rohkem üürileandja on korterisse panustanud, seda korralikumad üürnikud ta saab.

    Kaasik tõdeb, et kindlasti on korteriomanikke, kes pigem hoiavad korteri tühjana, kui hinda alla lasevad. “Ma arvan, et meedias ilmuvad lood probleemsetest üürnikest on inimesed lihtsalt põhjalikult ära hirmutanud, kuid tegelikult pole olukord sugugi nii hull.”

    Kaasiku sõnul pole probleemsed üürnikud kuhugi kadunud, kuid nende vältimise retsept on lihte: tuleb panustada korterisse ja tulud ausalt deklareerida.

    “On terve ports üürileandjad, kes ei panusta kopika eest oma korterisse. Kui aga investeerida üürikorterisse, siis võib selle eest küsida ka kõrgemat üüri ning leida korterisse korralikuma üürniku,” soovitab Kaasik üürileandjatel, kellel esineb probleeme üürnikega, vaadata korraks kriitiliselt peeglisse.

    Maakler on oma igapäevaelus puutunud kokku igasuguste üürilevõtjatega ning võib tõdeda, et ka siinkohal kehtib üks reegel: “Kui juba alguses tahab tulevane üürnik hakata maksmisega nihverdama, siis võib enam-vähem kindel olla, et probleemid jätkuvad edaspidigi.”

    Kaasik viitab, et järjest tuleb juurde ka neid üürileandjaid, kelle üürnike ootab uues kodus lillekimp ja kommikarp. “Ja sellistel üürileandjatel esineb väga vähe probleeme oma üürnikega.”

    Allikas: 26.09.2015 Õhtuleht