• Reede, 01. juuni 2018

    Kinnisvarafirma 1Partner juht Martin Vahter ütles, et väike palgalõhe kinnisvarasektoris on seletatav tulemuspalgaga.

    Täna statistikaametist laekunud värske info järgi oli naiste keskmine brutotunnitasu 2017. aasta oktoobris 20,9 protsenti väiksem kui meespalgatöötajatel. Pärast kolm aastat kestnud vähenemist jäi sooline palgalõhe mullu varasema aastaga võrreldes samale tasemele.

    Sealjuures oli 2017. aastal kõige suurem sooline palgalõhe finants- ja kindlustustegevuses (38,2 protsenti), kus võrreldes eelnenud aastaga suurenes meestöötajate brutotunnitasu (7,3 protsenti), samal ajal jäi naistöötajate brutotunnitasu suhteliselt samale tasemele (vähenes 1,1 protsenti). Kõige väiksem oli nais- ja meestöötajate brutotunnitasu erinevus veevarustuse ja kanalisatsiooni tegevusalal (5,9 protsenti), veonduses ja laonduses (5,1 protsenti) ning muudes teenindavates tegevustes (1,1 protsenti).

    Suhteliselt väike ehk 13,5 protsenti oli palgalõhe kinnisvaraalases tegevuses. 1Partner kinnisvarabüroo juhi Martin Vahteri sõnul on see number suuresti seletatav asjaoluga, et maakleritel on 100 protsenti tulemuspalk. “Töö on väga hästi mõõdetav, töötajate reastamine tulemuste järgi on hästi lihtne,” selgitas Vahter. “Kui töö on üheselt mõõdetav, ei saa tekkida soolist palgalõhet”.

    Vahter lisas, et ametites, kus töö pole selgelt mõõdetav, on naised ilmselt veidi leebemad palgaläbirääkimistel. “Mulle tundub ka, et näiteks korterite müümisel on naised isegi edukamad. Naised on ka väga kohusetundlikud,” kinnitas ta. “Pealegi ei mõju oma kodu otsimisel näiteks 20-aastane noormees nii usaldusväärselt kui veidi vanem naine.”

    «Palgalõhel on palju erinevaid põhjuseid. Mehed töötavad suurema tõenäosusega juhtivatel ja/või tehnoloogiaga seotud ametitel, kus keskmine palk on kõrgem. Juhtivtöötajatest olid 70 protsenti mehed (statistikaameti 2015. aasta andmed),» ütleb Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik

    Teiseks hoolitsevad laste ja teiste pereliikmete eest pigem naised kui mehed. «Lapsevanemate hulgas on sooline palgalõhe suurem kui lasteta töötajate seas. Eesti naised tegid päevas keskmiselt tasulist tööd 18 protsenti vähem ja koduseid töid 60 protsenti rohkem kui mehed (Statistikaameti 2009–2010. aasta uuring),» märkis Elmik.

    Ka Euroopas silma paistva soolise palgaerinevuse üheks põhjuseks on Eesti erakordselt pikk vanemapuhkus. Vanusegruppidest on palgalõhe suurim vanusevahemikus 35–44, mil naised naasevad pärast lapsehoolduspuhkust taas tööturule (64 protsenti lastest sünnib Eestis naistel vanuses 25–34).

    «Lisaks palgalõhele räägitakse tööturul ka hõivelõhest: naised on meestest sagedamini tööturul mitteaktiivsed või hõivatud osaajaga,» ütles Elmik. Osaline tööaeg võib karjääriredelil liikumist pidurdada ja seetõttu palgalõhet soodustada.

    Allikas: 14.05.2018 majandus24.postimees.ee