-4.jpg)
Kuulutus faktitäpseks
perjantaina 10. toukokuuta 2013
Infot olgu võimalikult palju. 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ kinnisvarakonsultandi Helen Silleri sõnul on kuulutuses olulisim see, et korteri kohta oleks võimalikult palju infot. Välja tasuks tuua, mis on majas ja korteris korda tehtud, mis on vahetatud. Fotosid, kus on näha lahtise kaanega WC-pott või pesemata nõude hunnikud, ei maksa teha. Pildistamise ajaks võiks ruumid isiklikest asjadest tühjaks kraamida, et ostja näeks, millisena ta korteri kätte saab.
Vahel pannakse kirja üldpind, millesse arvutatakse sisse ka terrass, mida huviline kuulutusega tutvumisel kohe eristada ei oska. "Kui korteri suurus on 50 m2 ja rõdu 35 m2, siis kirja pannakse 85 m2, mis teeb võrdemise teiste korterite hindadega ebaadekvaatseks.
Miks on siiski üleval kehvad kuulutused? Siller usub, et selle taga on isehakanud maaklerid, kes ei tule eespool mainitud asjade peale. "Kui näiteks üks ruum on remontimata ja teine remonditud, siis see tasuks eraldi välja tuua, sest see on kliendile kohale tulles niikuinii näha," toob ta näite. Samuti pole hea, kui fotodel on näha lumememmed, kuigi tegelikult on kevad.
Täpne info püsib meeles
Kui maakleril on 20-30 objekti, siis ma ei kujuta ette, kuidas on võimalik nende kõikide kohta käivat infot hallata, ütleb 1Partner Kinnisvara kinnisvarakonsultant Helen Siller. "Nii paljude objektide puhul ei suuda maakler mäletada, kuhupoole on nende aknad ja mis nendega toimub. Meeles peab olema konkreetne info ning korterite ja majade puhul on see erinev," lisab ta.
"Müün kuu jooksul kaks-kolm objekti, pidevalt on töös viis-kuus, mitte rohkem," märgib Siller. Ka see, kui üht objekti müüb mitu maaklerit, pole tema sõnul hea, sest ilmselt tekib siis palju vastukäivat infot.
Tasub teada
Milline on hea müügikuulutus
Toob ära objekti täpse üldpinna. Samas eristab nt tubade ja rõdu suurust.
Annab ülevaate tehnovõrkudest, juures võiks olla ka ruumiplaan.
Toob välja erisused, tüüpkorterite ja eramute puhul nt ümberehitused.
Ei varja ilmselgeid puudusi. Need selguvad objekti ülevaatamisel nagunii.
Annab täpse info objekti seisukorrast: mis on vahetatud/remonditud, mis mitte, millal viimati remonditi jne.
Sisaldab häid ja informatiivseid fotosid. Fotod ei tohiks moonutada ruumide suurust, peaks olema tehtud hiljaaegu (mitte lumine pilt suvel) ning hea valgustusega. Ruumid peaks fotodel olema korras ja isiklikud asjad ära pandud.
On emotsionaalne ja eristuv.
Allikas: 08.05.2013 Äripäev (Kinnisvara)
Kuuülevaade: Tallinna kalleim maja maksis 850 000 eurot
perjantaina 10. toukokuuta 2013
Kokku tehti Tallinnas aprillis 1034 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 22,4 protsenti rohkem kui märtsis. Aprillis kasvas enim korteritehingute arv, mis oli eelmise kuuga võrreldes pea 30 protsenti kõrgem.
1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul liigub raha kinnisvarasse tänu ülimadalatele deposiithoiuse intressidele, mille osas pole isegi lähiaastatel paranemist oodata. "Aprilli korterimüügi sedavõrd kiire tõus on aga pigem anomaalia ja mitte uue laenuralli algus, sest pangad jälgivad siiski rangelt klientide laenukõlblikkust," lisas Vahter.
Tallinna korteri keskmine ruutmeeter maksis aprillis 1205 eurot, mis on pool protsenti vähem kui märtsis. Võrreldes 2012. aasta aprilliga maksis keskmine korteri ruutmeeter tänavu 10,3 protsenti enam. Kalleim korter müüdi aprillis 400 000 ja odavaim 2225 euroga.
Ettevõtja: on tervitatav, et Arengufond kokku hoiab
perjantaina 10. toukokuuta 2013
Arengufond kolib fondi juhi Tõnis Arro kinnitusel tulevast nädalast uutesse soodsamatesse ruumidesse Rotermanni kvartalis. 1Partner Kinnisvara osaniku Tanel Tarumi hinnangul on kokkuhoid tervitatav.
"On igati tervitatav, et kulusid kokku hoitakse ja efektiivsemalt majandatakse.Huvitav oleks teada, kas keegi vastutab ka tehtud ülisuurte ja ebamõistlike kulutuste eest, mida investeeriti seniste ruumide planeeringu muutmisesse ja sisekujundusse?" märkis Tarum.
Üldisemalt büroopindade turust Tallinna raames rääkides märkis Tarum, et uusi A-klassi büroohooneid kerkib kesklinna ja vahetuslähedusse vähe ja vakantsused on madalal ning veelgi vähenemas. "Kesklinna kontorihoonete täituvust on oluliselt mõjutanud mõnede ettevõtete kesklinna poole kolimine. Samuti jäävad kesklinnas resideeruvad ettevõtted truuks piirkonnale ja toimub lihtsalt ruumide ümberpaigutus erinevate hoonete vahel või sama hoone sees. Äärelinnas ei ole hetkel probleem leida kiiresti head ja kvaliteetset kontoripinda.Üldiselt eeldame käesoleval aastal ka äärelinna büroohoonete vakantsuse aeglast vähenemist," märkis Tarum.
Tema sõnul peaks Arengufondi Tornimäe kontor leidma uue üürilise praegust turuaktiivsust vaadates nii poole aastaga. "Minu kolleeg ja büroopindadele spetsialiseerunud konsultant Ainar Haavistu arvab, et praegustele Arengufondi ruumidele leitakse uus üürnik kuue (6) kuu jooksul. Eeldatavalt ei ole tarvis ruumi jagada ning tõenäolisetl leiab ühes tervikus uue üürniku. Ei tohi jätta tähelepanuta, et ruumid on ekslusiivsed ja väga heas korras," märkis Tamm.
Tema hinnangul on hetkel "vaikelu" büroopindade turul möödanik ning nõudlust on piisavalt.
Allikas: 30.04.2013 Äripäev Online
WAAL: Miljoni euro vaate otsingul
perjantaina 10. toukokuuta 2013
Südalinnaülene perspektiiv: Aadressil Tornimäe 7 võib korteri ruutmeetrihind maja ülakorrustel ületada 3400 euro piiri.
Mäkke ronimine on tunduvalt raskem kui allamäge minek, kuid teisalt on vaade ülevalt tunduvalt parem,” teadis Ameerika kiriku- ja kõnemees Henry Ward Beecher tähendada juba 19. sajandil.
Sama kehtib ka kinnisvara vallas – et vallutada endale elamispind, kust avanev panoraam hingetuks võtaks, nõuab reeglina pika raharedeli olemasolu. Millised on Tallinna parima vaatega korterid ning kui palju on kinnisvara ostjad ja üürijad nõus maksma lisaks pelgalt selle eest, mis akendest paistab? WAAL küsis hinnanguid mõningatelt Eesti tuntuimatelt kinnisvaraagentidelt.
Mihkel Oiderma kinnisvarabüroost 1Partner lausub, et oma karjääri “vaieldamatult muljetavaldavaimat” vaadet on ta näinud 1997. aastal ühes Toom-Rüütli tänava majas Toompeal, kus ühe korteri terrassilt avanes 360kraadine vaade üle kogu pealinna. “Tollal võis olla see üür kuskil 42 000 krooni kuus. Samaväärsed korterid allpool ja ilma selle suurepärase terrassita olid ligi 10 000 krooni odavamad, nii et võib öelda, et vaate eest maksti korralikult juurde.”
Eve Kaunis konkureerivast büroost Uus Maa nendib, et ostutehingu puhul võivad kahe samas majas asuva korteri hinnad erineda üksteisest isegi kuni 3000–4000 eurot ühe ruutmeetri kohta. Korruse, tubade arvu ja korteri üldseisukorra kõrval omab vaieldamatut tähtsust hinna kujundamisel ka vaade, kuid selle täpset ulatust on Kaunise sõnul raske välja tuua. Mihkel Oiderma julgeb siiski oletada, et ainuüksi “vaatest olenevalt kõigub hind tavaliselt 30 protsendi ümber” ning mõnel juhul “võib olla ka erinevus ligi 50 protsenti”.
Millist vaadet kipuvad eelistama eestlased, millist venelased, millist nooremad, millist vanemad kliendid? “Ega nüüd ainult vaate eest ka suuri summasid välja ei käida,” arvab Oiderma. “Suurem enamik ei riski investeerida või elama asuda küll suurepärase vaatega, kuid kahtlase väärtusega elukeskkonda. Samas võib nii palju öelda küll, et vene rahvusest ostja on emotsionaalsem ja maksab seda hinda, mis küsitakse, või teeb ostuotsuse hetkeemotsiooni najal, näiteks kui vaade on lummav. Vene rahvusest ostjale võivad mis iganes hinda lisavad tegurid olla vastuvõetavamad. Noorte ja vanade puhul on vahe lihtsam. Kui räägime miljonivaadetest: üks eelistab üle linna megavaateid, teine jälle maksab heameelega rohkem pigem mõne loodusvaate eest, olgu see mereäär või järvesilm.”
Margit Sild Uuest Maast ütleb, et “eestlased ja soomlased hindavad tihtipeale merevaadet, välismaalased vanalinnavaateid”. Esinevat ka utoopilisi soove, mille korral ostuhuviline ihkab elamist, kus “ühest aknast avaneks merevaade, teisest idülliline metsavaade ja kolmandast oleks näha vanalinnatorne”. Samas avastavad isegi kogenud kinnisvarahundid kogunisti Tallinna keskel ikka veel kortereid, millest avanev vaade neidki üllatada suudab. Oiderma toob näiteks hiljuti müüdud korteri aadressiga Pikk tänav 40, majas, “kus sisened tänava tasapinnalt ja ei kujuta ettegi, et teiselt poolt võiks olla vaade, mis võtab hinge kinni”.
Ning nii palju kui vaatavaid silmi on ka neid asju, mis kellelegi ilusad võivad näida.
“Mõningatel juhtudel,” märgib Margit Sild, “hinnatakse hoopis omapärasemaid vaateid.” Nii on ta puutunud kokku juhtumitega, kus kliendi südame võidab “põnev” pilk politsei autohoiuplatsile või hoopis trammidepoole.
Mõningaid Tallinna ihaldusväärsete vaadetega aadresse:
- Tornimäe 7
- Pirita tee 26f
- Merivälja tee 5
- Maakri 36
- Tartu mnt 84a
Allikas: 22.04.2013 Ekspress.ee
Soomlased oleksid Tallinna kv turule valmis paigutama kohe 20 milj. €
perjantaina 10. toukokuuta 2013
Välismaalaste ja eriti soomlaste huvi Tallinna korterite vastu on hüppeliselt kasvanud ning koheselt leiduks ostja 150-le korterile 20 miljoni euro väärtuses.
"Kui oleks, mida müüa, siis on Soome ostjad praegu hästi aktiivsed ja nõus koheselt Tallinna 150 korterit ostma," ütles 1Partner Kinnisvara konsultant Christian Ayrer ja lisas, sihtgrupp hindab turuseisu adekvaatselt ja tegemist pole rumala rahaga.
Christian Ayreri sõnul otsib väikeinvestorite kõrval üüritootluse teenimiseks paar soomlast ka äripindasid ja nemad on valmis paigutama juba neli-viis miljonit korraga.
Allikas: 19.04.2013 Õhtuleht Online
Kinnisvarafirma: suvilad on tänavu populaarsemad ja kallimad
perjantaina 10. toukokuuta 2013
1Partner Kinnisvara konsultandi Olmer Õiguse sõnul algas suvilate müügihooaeg tänavu juba aasta alguses ning ka küsitavad hinnad on mullusega võrreldes kolmandiku kallimad.
Õigus märkis pressiteates, et tavaliselt algab suvemajade müük märtsis-aprillis.
"Kõige suurem huvi on suvilate vastu, mis jäävad alla 40 000 euro ja asuvad Tallinna piirist kuni 30 kilomeetri kaugusel," ütles ta.
Ta tõi näiteks ka suvilatehingute keskmised hinnad populaarsemates piirkondades. Näiteks Saku vallas on keskmised hinnad 25-35 000, Keila vallas 35-45 000, Harku vallas 45-65 000, Kiili vallas 35-45 000, Saue vallas 20-25 000 ja Kernu vallas 15-25 000 eurot.
Allikas: 17.04.2013 ERR Uudised
Olemasolev kinnisvara pakub investorile uusarendusest paremat tootlust
perjantaina 10. toukokuuta 2013
Parimat tootlust otsivad investorid peavad kõrgete ehitushindade tõttu heitma pilgud arendussektorist pigem olemasolevate büroohoonete pakkumiste suunas, analüüsib kinnisvarainvesteeringute turgu 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Tanel Tarum.
„Ehitushinnad on viimase 2-3-4 aastaga kasvanud märksa kiiremini, kui büroopindade üürihinnad. Seetõttu pole uute büroohoonete ehitamine arendajatele enam väga atraktiivne,“ kommenteerib investeeringute turgu Tanel Tarum. „Korraliku tootluse saamiseks tuleb osta olemasolev äripind, sest uue ehitamisega ei vea äriplaan välja.“
Ehitushinnad on viimaste aastatega jõuliselt kasvanud. Seda on soosinud avaliku sektori suurtellimused, mis tänaseks on küll juba kokku kuivanud. Büroode üürihindade tõusu on aga tagasi hoidnud piisav hulk vakantset kontoripinda äärelinna piirkondades. Samuti ei ole ettevõtted enamasti valmis üürikulusid suurendama.
Parimat tootlust otsiva kinnisvarainvestori seisukohast on seetõttu riskantne hakata uut hoonet arendama, sest kõrge ehitushind ja madal üürihind toob kaasa liiga madala tootluse.
Hea tootluse saavutamiseks peab investor pigem vaatama ringi olemasolevate hoonete pakkumiste seas. Olemasolevate büroohoonete müüjad on investorile valmis pakkuma paremat tootlust, kui uue pinna arendamine.
„1Partner Kinnisvara prognoosib, et käesolev aasta toob büroopindade arendajatele väikest leevendust. Üürihinnad liiguvad teosammul siiski tõususuunas. Ehitussektori ebakindlus võiks ehitushindu pisutki allapoole tuua. See aitaks kasvatada tänast arendusturgu pärssivat tootluse näitajat ja aktiveerida investeeringute tegemist,“ prognoosib Tanel Tarum.
1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.
Allikas: 15.04.2013 Delfi.ee
Ost-müük: mitte kerge orienteerumine kinnivara valdkonnas
perjantaina 10. toukokuuta 2013
Sageli puutuvad inimesed kokku probleemidega kinnisvara ostu-müügi tehinguid sooritades. Mõned üritavad probleeme ise lahedada, spetsialiste kaasamata.
«1Partner» Kinnisvara kinnisvara konsultant Anna Mirskaja annab nõu kuidas teostada kinnisvaraga seotud ostu-müügi tehinguid.
Loe edasi venekeelselt lehelt
Allikas: 12.04.2013 Den za Dnjom
1Partner: korteri ruutmeetri hind ületas 1200 euro piiri
perjantaina 10. toukokuuta 2013
Märtsis kasvas Tallinna korterite pinnaühiku keskmine hind 3,4 protsenti, ületades esimest korda pärast 2008. aastat 1200 euro piiri, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.
1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul paistab silma uute ja vanade korterite hinnavahe, mis on kasvanud 70 protsendini. “Kui arvestada vana maja remondifondi ning suuremat küttekulu, siis on see vahe üldjoontes arusaadav,” ütles Vahter pressiteate vahendusel.
“Uusarendused on praegu väga edukad ja neid plaanitakse juurde. Kui projektid valmivad, jaotub nõudlus ühtlasemalt ning uute korterite hinna ülesrühkimine peatub,” prognoosis Vahter ja lisas, et hinnatõusu hoiab kontrolli all ka pankade ettevaatlikum laenupoliitika.
Tallinna korteri keskmine pinnaühik maksis märtsis 1219 eurot, mis on 3,4 protsenti kõrgem kui veebruaris. Võrreldes 2012. aasta märtsiga maksis tänavu keskmine ruutmeeter 8,9 protsenti enam. Kalleim korter müüdi märtsis Tallinnas 375 000 ja odavam 1 000 euroga.
Hoonestatud elamumaa kinnistuid müüdi märtsis Tallinnas 31, mis on viie võrra enam kui eelmisel kuul. Kalleim eluhoonega hoonestatud kinnistu võõrandati 952 000 ja odavaim 1 000 euro eest.
Märtsis müüdi Tallinnas 12 hoonestamata elamumaa kinnistut, mis on kahe võrra enam kui veebruaris. Kalleim krunt müüdi 360 000 ja odavaim 12 000 euro eest.
Allikas: 08.04.2013 Delovoje Vedemosti Online
Eestlane valib kodu odavate kulude järgi
perjantaina 10. toukokuuta 2013
Eestis eelistatakse eluruumi valikul ratsionaalselt väikseid küttekulusid, mistõttu Euroopa kesmisele eluruumi suurusele inimese kohta jääme me veel palju alla.
Uus Maa Kinnisvara juhi Jaanus Lauguse sõnul oleme keskmise ruutmeetrite arvu järgi inimese kohta Euroopa keksmistest veel kaugel maas. "Meil võiks inimese kohta veel palju rohkem ruumi olla," ütleb ta.
"Meil on täna valiku puhul siiski otsutavaks faktoriks pigem ratsionaalsus. Vaadatakse kompaktseid elamispindu, kus oleks samas väikese ruutmeetrite arvust hoolimata mitu tuba. Kõige paremini lähevad väikeste, 10-12 ruutmeetrsite tubadega korteried. Suurt ja avarat elamispinda savaad endale lubada vähesed, aga eks ka nendel objektidel on oma ostjaskond olemas," ütles ta Äripäeva kuukirjale Kinnisvara.
Tema sõnul vaadatatakse kortereid, kus on 40 ruutmeetril kaks tuba ja 60 ruutmeetril kolm tuba. "Need lähevad kõige paremini," ütleb ta. Aga eks inimesed elavad väiksema pinna peal mitu põlve, nii et keskmine elamispinna kasutamisvõimalus pole meil eriti luksuslik. Seega on ressurssi, et ruutmeetrid inimese kohta kasvaksid, sest iga inimene vajab ruumi. Samas võib arvata, et see kasv ei ole väga kiire, eks kõikide näitajate Euroopa keskmistele järgi jõudmine võtab aega," ütleb ta.
Samas sisaldab ka Euroopa keskmine võrdluses erinevaid piirkondi: Põhjamaades, kus tuleb soojustada ja kütta, on eluruumide kasutus palju ratsionaalsem kui lõuna pool, kus elamispinnad on suuremad, kuna see on odavam.
1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter räägib, et valitava elamispinna suurus inimese kohta on kahe teguri vastasmõju, milleks on kulud ja võimalused. "Kui meil on õues 20 kraadi külma ja elamispinnad väikesed, siis Rumeenias näiteks on majad 300 ruutmeetrit suured, eramud on nagu lossid. Ja küsimus on eelkõige küttekuludes."
Kesmine ruutmeetrite kasv elaniku kohta tuleb osaliselt sellest, et põllupealsed on maju täis ehitatud. Kui enne kriisi ehitati maju ka suurusega 400-500 ruutmeetrit, siis täna seda eriti enam ei esine, lisab Vahter. Teiseks on toimunud ka rikkuse juurdekasv. Sagedamini saadakse lubada korteri asemel eramut. Elamispindu on ka juurde tulnud. "Paljud tühjad krundid on täis ehitatud. Kui enne kriisi sai ostetud krunt, siis kriis sai üle elatud ja nüüd hakatakse ehitama."
Vahter ütleb, et kui vaadata võrdlust Euroopaga, siis selle kekmisele järele jõudmine on pikem protsess, paari aastaga ei muutu selles suhtes midagi. "Ja muidugi oleneb ka konkreetsest piirkonnast. Näiteks Pariisi korterid on kindlasti väiksemad kui meil, samas Prantsusmaal keskmiselt suuremad," lisab ta.
Täna on tema sõnul trend siiski pigem energiasäästlikkusele. "Kui minu lapsepõlves elasid neli inimest kahetoalises korteris, vanemad ja kaks last, siis täna see enam standardiks pole. On võimalus laenu võtta ja suurem eluase kohe välja osta, ei pea selleks terve elu raha koguma," selgitab Vahter.
Inimesed on kiiresti rikkamaks saanud. Kui krooni tulemise ajal oli 1000 krooni suurune palk suur palk, siis täna on keskmine tunduvalt suurem. Samas on ka energiahinnad tõusnud. "Sajandivahetusel oli bensiini hind 8-9 krooni, täna 22-23 krooni, ja sama hinnatõus on toimunud kõikide energialiikidega. On juurde tulnud ka alternatiivseid võimalusi nagu soojuspump ja maasoojuspump, aga see ei anna nii suurt kokkuhoidu, hea juhul kompenseerib iga-aastast hinnatõusu, räägib Vahter.
LISALUGUEesti elanike kodud suurenevad
2011. aasta rahva ja eluruumide loendusel loendati Eestis kokku 657 791 eluruumi, võrreldes eelmise loendusega on suurenenud nii eluruumi keskmine pind kui ka tubade arv elaniku kohta, teatas statistikaamet.Asustatud tavaeluruumi keskmine pind elaniku kohta oli 30,5 m2, eelmisel loendusel 24 m2. Kõigis Eesti maakondades on võrreldes eelmise loendusega keskmine pind elaniku kohta suurenenud.Asustatud tavaeluruumis oli keskmiselt 1,24 tuba elaniku kohta, 2000. aasta loendusel 1,06.Korterelamutes on enim 40–49 ruutmeetri suuruseid kahetoalisi ning 60–79 ruutmeetri suuruseid kolmetoalisi kortereid. Ühepereelamutes ja muudes väikeelamutes elatakse peamiselt nelja või enama toaga vähemalt 100-ruutmeetrises eluruumis.
Allikas: 06.04 2013 Äripäev Online
