-4.jpg)
Kopli kandil tasub silma peal hoida
maanantaina 2. huhtikuuta 2012
Põhja-Tallinnas on kinnisvaraturul eriti nõutud kahetoaliste korterite hind viimase kümne aastaga kerkinud 193%.
1Partner Kinnisvara maa- ja statistikaameti andmebaasidel põhineva analüüsi järgi on see hinnatõus linnaosade võrdluses viimase kümnendi suurim: ruutmeetri keskmine hind kerkis Põhja-Tallinnas 2001. aastal 294 eurolt (ümberarvestatult) 2011. aastal 862 eurole.
1Partner Kinnisvara juhatuse esimehe Martin Vahteri sõnul on Eesti kinnisvaraturg kümne aastaga tundmatuseni muutunud.
«2001. aastal tehti mitu korda vähem tehinguid, pangalaenu julgesid võtta vähesed ja intressid olid võrreldavad praeguste tarbimislaenudega,» ütles Vahter ja lisas, et muutunud on ka linnaosade populaarsus, ning kui võtta kinnisvara investeeringuna, võib öelda, et kümne aastaga on enim kasvanud Põhja-Tallinna inimeste vara.
«Kui varem oli Põhja-Tallinn mainelt „üks Kopli kõik“, siis tänaseks on näiteis Kalamajast saanud trendikas noorteasum. Palju maju on korrastatud, infrastruktuur ja turvalisus on muutunud palju paremaks,» kirjeldas Vahter.
Koplil on muidugi veel väga suur tulevikupotentsiaal, kuid edasine areng sõltub liinidele arendaja leidmisest.
«Investeeringuna võiks praegu kaaluda Koplisse ka terve maja ostmist, mis võiks tulevikus olla hea arendusprojekt,» märkis Vahter.
Üüriturul maksab kõrgkoolide lähedus
Järgmist kümnendit silmas pidades on hea investeering kindlasti ka kesklinna kinnisvara, mis on praegu lähinaabrite sama piirkonna hinnaproportsioone arvestades suhteliselt odav.
«Kindla üüritootluse tagamiseks tasub jälgida odavaid kortereid ülikoolide läheduses,» ütles Vahter ja lisas, et pikaajalise investeeringuna on väiksem väärtus näiteks vanadel magalamajadel.
Analüüsi kohaselt järgneb kahetoaliste korterite hinnatõusult Koplile Kristiine linnaosa, kus hinnad on 2001. aastast kerkinud 137,5%, 415 eurolt 985 eurole ruutmeetri kohta. Märkimisväärselt on kasvanud hinnad ka kesklinnas (134%) ning Lasnamäel ja -Nõmmel (ligi 130%).
Mustamäe korterite tehinguhind on kümne aastaga kerkinud 94%, Haaberstis 39%.
Kümne aastaga on korteriturule samahästi kui nullist sisenenud Pirita. Kui 2001. aastal oli linnaosas 217 korteriomandit, siis 2010. aastal tehti piirkonnas ainuüksi tehinguid kaks korda rohkem.
30.03.2012 Allikas: Õhtuleht
Põhjanaabreid peibutab Tallinn
maanantaina 2. huhtikuuta 2012
Soome investorid otsivad Tallinna kortereid, lootuses teenida siinsel kinnisvaraturul samasugusest tõusust nagu oli 1990. aastail Helsingis.
1Partner Kinnisvara Soome konsultandi Christian Ayreri kinnitusel on praegu palju neid, kes kõige soodsamal ajal - kuni 2000. aastani - Helsingis ostmisega hiljaks jäid ning kes loodavad nüüd tabada samasugust trendi Tallinnas.
Ayreri sõnul peetakse Tallinna võrdlemisi turvaliseks investeeringuks, eriti võrreldes näiteks ebastabiilse Venemaaga.
«Rootsi turg soomlasi samuti ei huvita, sest see pole piisavalt likviidne,» ütles Ayrer. «Mõni Lõuna-Euroopa riik või ka Läti jäävad aga juba liiga kaugeks, sest kinnisvara eeldab omanikult ikka vahetevahel ka kohapeal viibimist ja ühteteist asjaajamist - Tallinn on soomlasele selle kandi pealt vaadates kõigiti sobiv.»
1Partner Kinnisvara Soome klientide konsultandi sõnul on lahetaguseid huvilisi suures plaanis kahte sorti: keskealine jõukas inimene, kes otsib endale teist kodu, ning need, kes näevad ostu puhtalt investeeringuna.
«Esimesed vaatavad suuremaid kortereid ja valivad ennekõike oma maitse järgi, investor otsib pigem mitut väiksemat, mida oleks kerge välja üürida,» kirjeldas Ayrer soomlastest ostuhuvilisi. «Neil, kes otsivad korterit endale, on raha peaaegu alati kohe olemas, investorid võtavad tavaliselt laenu ja nende plaan on katta vähemalt pool laenu tagasimaksetest üüritulust ning siis kümne aasta pärast korter edasi müüa.»
Christian Ayreri kinnitusel eelistavad soomlased suhelda kinnisvara ostul oma kaasmaalasega - see teadmine tekitab neis rohkem usaldust. «Pärast notaritoiminguid ollakse enamasti positiivselt üllatunud, et kõik nii sujuvalt ja täpselt toimib.»
1Partner Kinnisvara nimekirjas on ootel üle paarikümne Soome era- ja ärikliendi, kes ühtekokku - kas siis endale või investeerimise eesmärgil - soovivad osta Tallinna kesklinnas sadakond korterit.
30.30.2012 Allikas: Õhtuleht
Kolm miljonit maja eest on säästuhind!
maanantaina 2. huhtikuuta 2012
Suur rikkus paneb alati kaasa elama! Eesti üht kallimat maja, Tallinnas Kakumäel asuvat Vabaõhu Villat on müüdud juba terve Igaviku, ent millal ostja silmapiirile ilmub, pole veel teada.
Vabaõhu Villa omanik on prilli-ja kunstiärimees ning elukunstnik Kalev Klais, villa hind on 3 miljonit eurot.
2006. aastal ehitatud kivist majas on 7 magamistuba ja kolm vannituba, veinikeldrist, baariruumist ja garderoobist rääkimata. Elamukompleksi kuulub 3 basseini, 3 kompleksset kööki, 9 tualettruumi, 3 vannituba, 2 garaaži, veinipööning, mis mahutab 800 veinipudelit, piljardisaal baari- ja puhkenurgaga, 2 kaminasaali, 2 sauna, mullivann ja spaa, spordisaal, garderoobid, majandusruumid, eluruumid.
Maja juurde kuuluva krundi suurus on 3500 ruutmeetrit ja maja üldpind 932 ruutmeetrit.
Pärnu villa kauba peale
Eelmise aasta lõpus teatas Kalev Klais kinnisvarabüroo vahendusel, et annab ostjale jõulukingitusena kauba peale ka Pärnus asuva 320 000 eurot maksva villa.
Tehingut vahendava 1Partner Kinnisvara konsultant Kaili Tamm rääkis sellest toona, et omanik on otsustanud oma Eesti kinnisvarast loobuda ning valmis pakkuma tehingut, mille puhul saab lisaks Tallinna majale jõulukingiks juurde Pärnus asuva suvevilla.
"Kinosaali ning maja ja terrasse läbiva muusikasüsteemiga Villa Marias on elatud vaid üks kuu aastas," kommenteeris Tamm ja lisab, et kahe villa pakkumine kehtib jaanuari lõpuni. Pärnus Raekülas asuva maja kohta ütleb kuulutus, et see paikneb vaikses rohelises piirkonnas. Lisaks kinosaalile on majas kaks vannituba, puuküttega saun, sisustatud veinikelder ja palju muud.
Jaanuari lõpuks ostjat ei leitud. Veebruari lõpuks samuti mitte.
Algselt müügis 4,5 miljoniga
Tõsi küll, kolm miljonit eurot on selle maja eest juba nn säästuhind, sest algselt proovis Klais oma villast lahti saada 4,5 miljoni euro eest. Selle hinna eest müüs Vabaõhu Villat eelmise aasta suvel avatud Baltic Sotheby's International Realty Eesti esindus, mis kuulub ülemaailmselt tuntud Sotheby's International Realty Affiliates LLC gruppi ja tegeleb eksklusiivkinnisvaraga.
Londoni ühe tuntuma oksjon-majaga Sotheby's on kinnisvarafirma seotud alates 2004. aastast, kui rahvusvaheline kinnisvara-ja kolimisteenuseid pakkuv ettevõte Realogy Corporation sõlmis pikaajalise strateegilise liidu just selle kuulsa oksjonimajaga.
2010. aasta märtsikuus avas Baltic Sotheby's International Realty esinduse Riias, kus asub ka Baltimaade peakontor, ja juunikuus Jurmalas, 2012. aastal kavatsetakse tegevust laiendada Leetu. Ettevõtte omanikeringi kuuluvad Vestards Rozenbergs, Ilze Mazurenko ja Leonid Kil, kellest kaks on juba enne olnud tegevad kinnisvaraäris ja kolmas privaatpanganduses.
Sotheby'si lehel oli müügis ka Klaisi uhke maja, hind, nagu öeldud, 4,5 miljonit eurot ehk vanas rahas rohkem kui 70 miljoni krooni.
Kunstiäri eest kinni istunud
Majas leidub palju kõikvõimalikku kunsti, küll reprosid, küll originaale. Majaperemehe lemmikute hulka kuuluvad nii maalid kui ka skulptuurid. Nii näiteks ehib veinikeldri seina kuulus Mona Lisa repro.
Kunstikirg on toonud Kalev Klaisi ellu lisaks rõõmudele ka ühe türmiperioodi - nõukogude ajal määrati iseseisva kunstiäri ajamise eest talle kuus aastat vanglakaristust.
30.03.2012 Allikas: Nelli Teataja
Tallinna kinnisvarahinnad tõusid aastas 12%
maanantaina 2. huhtikuuta 2012
1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahteri sõnul on Tallinna kinnisvara ruutmeetrihinnad pärast 2009. aasta põhja tõusnud keskmiselt 12 protsenti aastas, ületades nii laenuintressi kulu kui ka inflatsiooni.
Maa-ameti statistika kohaselt on 2009. aasta suvest Tallinna kinnisvaratehingute ruutmeetri hind kasvanud 36 protsenti. Linnaosadest enim – 109 protsenti on tõusnud ruutmeetri hind Põhja-Tallinnas. Kesklinnas on kasv 48 ning Haaberstis 47%.
1Partner Kinnisvara tegevdirektori hinnangul on Koplil ka edasi suur tulevikupotentsiaal, kuid areng sõltub liinidele arendaja leidmisest. “Järgmist kümnendit silmas pidades on hea investeering ka kesklinna kinnisvara, mis on praegu lähinaabrite sama piirkonna hindadega võrreldes suhteliselt odav,” ütles Vahter.
Martin Vahteri sõnul soodustab kinnisvara soetamist madal pankadevaheline intressimäär Euribor, mis kukkus 2009. aasta suvel kordades, olles tänini kolm-neli korda buumiaegsest madalam ning tõusu pole lähiajal ette näha.
“Investeeringuid võrreldes on kinnisvara küll tõusnud aeglasemalt kui Tallinna börsiindeks, kuid käitunud märksa stabiilsemalt – mullu kadus börsi väärtusest pea neljandik,” ütles Vahter ja lisas, et kinnisvaral on ka miinuseid, näiteks pole kõrge alginvesteering paljudele võimetekohane.
Vaba raha pangas hoides maksavad suuremad pangad pikaajaliselt hoiuselt aga intressi alla kolme protsendi aastas. Erinevatel hinnangutel prognoositakse Eestile 2012. aastaks inflatsiooni 2,8 ja nelja protsendi vahemikus.
Tallinna ja selle linnaosade kinnisvarahindade jooksvat muutumist näeb 1Partner Kinnisvara kodulehel olevast kalkulaatorist, mis kasutab lähteallikana maa-ameti andmebaasi.
23.03.2012 Allikas: Äripäev Online
Kinnisvarahinnad Tallinnas on tõusuteel
maanantaina 2. huhtikuuta 2012
1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahteri sõnul on Tallinna kinnisvara ruutmeetrihinnad peale 2009. aasta põhja tõusnud keskmiselt 12 protsenti aastas, ületades nii laenuintressi kulu kui ka inflatsiooni.
Maa-ameti statistika kohaselt on 2009. aasta suvest Tallinna kinnisvaratehingute ruutmeetri hind kasvanud 36 protsenti. Linnaosadest enim - 109 protsenti on tõusnud ruutmeetri hind Põhja-Tallinnas. Kesklinnas on kasv 48 ning Haaberstis 47 protsenti.
1Partner Kinnisvara tegevdirektori hinnangul on Koplil ka edasi suur tulevikupotentsiaal, kuid areng sõltub liinidele arendaja leidmisest. «Järgmist kümnendit silmas pidades on hea investeering ka kesklinna kinnisvara, mis on praegu lähinaabrite sama piirkonna hindadega võrreldes suhteliselt odav,» ütles Vahter.
Martin Vahteri sõnul soodustab kinnisvara soetamist madal pankadevaheline intressimäär Euribor, mis kukkus 2009. aasta suvel kordades, olles tänini kolm-neli korda buumiaegsest madalam ning tõusu pole lähiajal ette näha.
«Investeeringuid võrreldes on kinnisvara küll tõusnud aeglasemalt kui Tallinna börsiindeks, kuid käitunud märksa stabiilsemalt – mullu kadus börsi väärtusest pea neljandik,» ütles Vahter ja lisas, et kinnisvaral on ka miinuseid, näiteks pole kõrge alginvesteering paljudele võimetekohane.
Vaba raha pangas hoides maksavad suuremad pangad pikaajaliselt hoiuselt intressi alla kolme protsendi aastas. Erinevatel hinnangutel prognoositakse Eestile 2012. aastaks inflatsiooni 2,8 ja 4 protsendi vahemikus.
Tallinna ja selle linnaosade kinnisvarahindade jooksvat muutumist näeb 1Partner Kinnisvara kodulehel olevast kalkulaatorist, mis kasutab lähteallikana Maa-ameti andmebaasi.
23.03.2012 Allikas: Tarbija24.ee
Kinnisvaraturg virgub tasapisi
maanantaina 2. huhtikuuta 2012
Jaanuariga võrreldes kasvasid eelmisel kuul Tallinnas nii kinnisvaratehingute arv kui nende kogumaksumus, korterihinnad kerkisid ka Eesti suuremates linnades.
Maa-ameti veebruarikuu tehingu- ja hinnaülevaadet analüüsides ilmneb, et Tallinnas oli tänavu kinnisvara ostu-müügitehinguid jaanuariga võrreldes 8% rohkem, tehingute kogusumma aga 20% suurem. 2011. aasta veebruariga võrreldes tehti tehinguid tänavu 28,7% rohkem, tehingute kogusumma oli 38% suurem.
Korter 969 euro eest
1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter märkis, et turg on hakanud talvisest madalseisust lahti sulama ja tõenäoliselt on kasvu oodata ka märtsis.
Tallinna korterite ruutmeetrihind püsis 11. kuud järjest üle 1000 euro piiri – veebruaris oli see 1060 eurot. Kalleim korter müüdi eelmisel kuul Tallinnas 360 496 ja odavaim 969 euro eest.
Elumajadega hoonestatud kinnistuid müüdi Tallinnas veebruaris 15, mis on kuue võrra vähem kui eelmisel kuul. Kalleim eramu läks kaubaks 451 300 ja odavaim 20 000 euro eest.
Eelmisel kuul müüdi pealinnas üheksa hoonestamata elamumaa kinnistut – viis rohkem kui jaanuaris. Kalleim krunt müüdi 600 000 ja odavaim
31 000 euro eest.
Hinnad kerkisid mujalgi
Pindi Kinnisvara/Eri Kinnisvara turuülevaate andmeil kerkisid korterihinnad veebruaris teisteski suuremates Eesti linnades: Tartus 2,9, Narvas 24,6, Pärnus 8,7 ja Kohtla-Järvel 6,5% võrra. Kinnisvarafirmade turuülevaadetega saavad huvilised tutvuda firmade koduleheküljel.
22.03.2012 Allikas: Õhtuleht Online
Tehtävä: Osta sata asuntoa Tallinnasta!
maanantaina 2. huhtikuuta 2012
– Viime kuukausien aikana puoleeni on kääntynyt noin 25 suomalaista asiakasta, joiden tavoitteena ostaa yhteensä sata asuntoa. Kun ajattelen Tallinnan markkinaa, se on paljon, 1Partnerin kiinteistökonsultti Christian Ayrer sanoo.
Hän puhuu jo ilmiöstä.
Ayrerin mukaan hänen asiakkaansa ovat olleet tyytymättömiä Helsingin kahden – kolmen prosentin vuokratuottoihin, kun Tallinnasta voi odottaa 4,5-7 prosentin tuottoja. Lisäksi sijoittajien takaraivossa jyskyttää mahdollisuus arvonnoususta.
Ayrerin mukaan heidän asiakkaansa jakautuvat tasan kahteen joukkoon:
– Keski-ikäiset varakkaammat henkilöt, jotka etsivät kakkosasuntoa.
– Asiakkaat, jotka näkevät ostoksensa ainoastaan investointina.
Ensimmäinen asiakasryhmä etsii Ayrerin mukaan suurta asuntoa – usein Vanhastakaupungista tai muuten hyvällä näköalalla. Sijoittajia kiinnostavat pienemmät asunnot, jotka on helppo vuokrata.
Kauppa vilkastui
helmikuussa
Asuntokauppoja tehtiin helmikuussa kolmannes enemmän kuin vuosi sitten. Niiden kokonaisarvo nousi 42 prosenttia, mikä ei kuitenkaan johdu hintojen noususta vaan siitä, että omistajaa vaihtoivat viimevuotista kalliimmat kohteet.
21.03.2012 Allikas: Taloussanomat.fi
Soomlased loodavad Tallinnas tabada uut kinnisvarabuumi
maanantaina 2. huhtikuuta 2012
1Partner Kinnisvara soomlasest konsultandi Christian Ayreri sõnul on tal järjekorras kümneid investoreid, kes otsivad Tallinnasse kortereid eesmärgiga teenida Helsingi üheksakümnendatega sarnasest tõusust.
Christian Ayreri kinnitusel on praegu palju neid, kes kõige soodsamal ajal, kuni 2000nda aastani Helsingis ostmisega hiljaks jäid ning loodavad praegu Tallinnas sarnast trendi tabada.
Ayreri sõnul peetakse Tallinna võrdlemisi turvaliseks investeeringuks, eriti näiteks võrreldes alternatiivsete riikidega nagu ebastabiilne Venemaa. "Rootsi turg soomlasi ei huvita, sest see pole piisavalt likviidne. Mõni Lõuna-Euroopa riik või ka Läti on juba liiga kauged, sest kinnisvara omamine eeldab omanikult ikka vahepeal üht-teist kohapealset asjaajamist," ütles Ayrer.
1Partner Kinnisvara Soome klientide konsultandi sõnul on huvilisi kaht sorti - keskealine jõukas inimene, kes otsib endale teist kodu ning need, kes näevad ostu puhtalt investeeringuna. "Esimesed vaatavad suuremaid kortereid ning oma maitse järgi, investor otsib pigem mitut väiksemat, mida on kerge välja üürida," ütles Ayrer.
"Neil, kes otsivad endale, on raha pea alati kohe olemas, investorid võtavad tavaliselt laenu, mille maksetest pool loodetakse katta üüritulust ning siis müüa vara kümne aasta pärast edasi," ütles Ayrer.
16.03.2012 Allikas: Õhtuleht Online
Korteri vaatamine muutub tasuliseks. Kliendi esindamine trendiks
torstaina 15. maaliskuuta 2012
Eestis on üldjuhul korterite näitamise eest raha küsimine veel võõras, kuid kinnisvarabüroode esindajate sõnul liigub tendents üha enam sinnapoole, et see teenus muutub tasuliseks.
“Ostja esindamise teenus on meil 2012. aastal üks kolmest peamisest prioriteedist,” sõnas Pindi Kinnisvara juht Kalev Roosiväli. “Turul on ostjate teenindamine väga kehval tasemel. Müüjate teenindamine on ühel tasemel, aga ostjad on tihti oma sooviga üksi. 2012. a on meie äriplaanis oluline teema see, kuidas jõuda ostjatele parema teenuse pakkumiseni,” selgitas ta.
Roosiväli märkis, et nad on kaalunud ostuesindusteenuse pakkumist, kui ostja tõesti soovib püsida mugavustsoonis. “Portaalides sortimine võtab teatud aja ja lisaks on vaja teha varade ülevaatust, siis parima pakkumise kaalumine või võimalike õiguslike asjaolude välja selgitamine – kas seal on tegemist kaasomanditega, korteriomanditega, asutuskordadega, see võtab jällegi aja,” selgitas Roosiväli ostuesindusteenuse vajadust.
1Partner juht Martin Vahter usub, et ajapikku kujuneb see levinud praktikaks, et Eestis hakatakse korterite näitamise eest sagedamini tasu küsima. “Kui me hakkame kliendile mingit konkreetset asja otsima, kui me räägime äripinnast, siis me teeme ikkagi lepingu ja ta tasub selle eest, et me teeme tööd tema eest. Selliste asjade eest oleme ka Eesti klientidelt raha küsinud,” sõnas ta.
Vahter tõdes, et erakliendi puhul on see praegu nii ja naa. “See sõltub maaklerist, mingist hetkest alates see töö maht muutub nii suureks ja pole teada, kas klient üldse ostabki midagi. Välismaal võetakse selle eest kindlasti tasu.” Tema sõnul toimib see nii Londonis. “Üha rohkem saadakse aru, et see on kellegi aeg ja kellegi põhitöö ja ollakse nõus selliste asjade eest maksma,” lausus Vahter.
Eestis enam levinud äripindade puhul.
Arco Vara turundusdirektor Mart Saa märkis, et sõlmis just ühe ostuesinduslepingu kinnistu ostmiseks. “Kui kliendil on väga konkreetne soov, siis üldjuhul tehakse leping, kuhu pannakse kirja, mis ta soovid on ja mis kriteeriumidele see peab vastama,” lisas ta.
“Mingi spetsiifika peab asjal olema, üldjuhul tavaline Eesti ostja sellist lepingut ei sõlmi. Mina pooldan neid lepinguid, kuna töö oleks märksa tulemuslikum kliendi enda jaoks. Mitte tasu pärast, sest tehingu puhul kaetakse tasu üldjuhul maaklertasust. Selle eest eraldi arvet ei tehta,” avaldas Saa oma seisukoha.
“Pigem annaks see palju rohkem konkreetsust asjasse. Mujal maailmas on see märksa rohkem levinud kui Eestis, siin on see kindlasti rohkem levinud äripindade puhul,” nentis ta. Saa sõnul sõltub lepingu tasu töökäsu iseloomust.
Kinnisvarabüroo Uus Maa juht Mika Sucksdorff lisas, et kui tõesti ostusoov on selline, et on teada, et hetkel turult ei leia ja peab tõesti otsima, siis võidakse leppida kokku, et vahendustasu maksab hoopis ostja. “See on selline koht, kus ostjaga lepitakse midagi kokku, mitte, et sellist teenust pakutakse,” lisas ta.
12.03.2012 Allikas: Äripäev Online
Korteri vaatamine muutub tasuliseks
torstaina 15. maaliskuuta 2012
Eestis on üldjuhul korterite näitamise eest raha küsimine veel võõras, kuid kinnisvarabüroode esindajate sõnul liigub tendents üha enam sinnapoole, et see teenus muutub tasuliseks.
“Ostja esindamise teenus on meil 2012. aastal üks kolmest peamisest prioriteedist,” sõnas Pindi Kinnisvara juht Kalev Roosiväli. “Turul on ostjate teenindamine väga kehval tasemel. Müüjate teenindamine on ühel tasemel, aga ostjad on tihti oma sooviga üksi. 2012. a on meie äriplaanis oluline teema see, kuidas jõuda ostjatele parema teenuse pakkumiseni,” selgitas ta.
Roosiväli märkis, et nad on kaalunud ostuesindusteenuse pakkumist, kui ostja tõesti soovib püsida mugavustsoonis. “Portaalides sortimine võtab teatud aja ja lisaks on vaja teha varade ülevaatust, siis parima pakkumise kaalumine või võimalike õiguslike asjaolude välja selgitamine – kas seal on tegemist kaasomanditega, korteriomanditega, kasutuskordadega, see võtab jällegi aja,” selgitas Roosiväli ostuesindusteenuse vajadust.
1Partner juht Martin Vahter usub, et ajapikku kujuneb see levinud praktikaks, et Eestis hakatakse korterite näitamise eest sagedamini tasu küsima.
“Kui me hakkame kliendile mingit konkreetset asja otsima, kui me räägime äripinnast, siis me teeme ikkagi lepingu ja ta tasub selle eest, et me teeme tööd tema eest. Selliste asjade eest oleme ka Eesti klientidelt raha küsinud,” sõnas ta.
Vahter tõdes, et erakliendi puhul on see praegu nii ja naa. “See sõltub maaklerist, mingist hetkest alates see töö maht muutub nii suureks ja pole teada, kas klient üldse ostabki midagi. Välismaal võetakse selle eest kindlasti tasu.”
Tema sõnul toimib see nii Londonis. “Üha rohkem saadakse aru, et see on kellegi aeg ja kellegi põhitöö ja ollakse nõus selliste asjade eest maksma,” lausus Vahter.
Eestis enam levinud äripindade puhul. Arco Vara turundusdirektor Mart Saa märkis, et sõlmis just ühe ostuesinduslepingu kinnistu ostmiseks. “Kui kliendil on väga konkreetne soov, siis üldjuhul tehakse leping, kuhu pannakse kirja, mis ta soovid on ja mis kriteeriumidele see peab vastama,” lisas ta.
“Mingi spetsiifika peab asjal olema, üldjuhul tavaline Eesti ostja sellist lepingut ei sõlmi. Mina pooldan neid lepinguid, kuna töö oleks märksa tulemuslikum kliendi enda jaoks. Mitte tasu pärast, sest tehingu puhul kaetakse tasu üldjuhul maaklertasust. Selle eest eraldi arvet ei tehta,” avaldas Saa oma seisukoha.
“Pigem annaks see palju rohkem konkreetsust asjasse. Mujal maailmas on see märksa rohkem levinud kui Eestis, siin on see kindlasti rohkem levinud äripindade puhul,” nentis ta. Saa sõnul sõltub lepingu tasu töökäsu iseloomust.
Kinnisvarabüroo Uus Maa juht Mika Sucksdorff lisas, et kui tõesti ostusoov on selline, et on teada, et hetkel turult ei leia ja peab tõesti otsima, siis võidakse leppida kokku, et vahendustasu maksab hoopis ostja. “See on selline koht, kus ostjaga lepitakse midagi kokku, mitte, et sellist teenust pakutakse,” lisas ta.
Seni kasutavad peamiselt välismaalased. Kinnisvaraspetsialist Tõnu Toomparki sõnul pole ostuesindusteenuse kasutamine väga laialt levinud, kuid välismaalaste puhul kasutatakse seda rohkem.
“Ma ei usu, et see teenus üldisemaks kujuneb, seda näitab juba praktika ka välismaal, turgudel, kus on juba pikemalt tegutsetud, ja ma ei näe, et sellest praktika kujuneks. See osakaal võib mingil määral kasvada, kuid ma ei ennusta sellele suurt kasvu,” prognoosis Toompark.
“Ostuesinduslepingu sõlmimise vajadus võib tuleneda mitmest asjaolust, nendeks võivad olla näiteks ajapuudus, väga spetsiifiline soov objekti osas, puudulikud teadmised kinnisvaraturust või on tegemist mitteresidendist isikuga,” loetles Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ advokaat Jako Laanemägi.
Tasub teada
Tasu eeldab käte löömist
tähelepanukohad ostuesinduslepingus
EKSKLUSIIVNE OSTUESINDUS
Enamuses ostuesinduselepingutes on üheks tingimuseks eksklusiivse ostuesinduse olemasolu kinnisvarabürool või maakleril. Probleem võib tekkida siis, kui ostusooviga isik on leidnud juhuslikult ise endale hea pakkumise ning soovib ka selle tegijaga otse lepingu sõlmida – sellisel juhul võib tekkida bürool või maakleril õigus nõuda kohustuse rikkumisest tulenevalt leppetrahvi. Seega kui kinnisvarabüroo või maakler ei paku piisavalt hea kvaliteediga teenust, st ei leia mõistliku aja jooksul müüjat, võib tekkida olukord, kus ostja, tehes ise ära büroo või maakleri töö, on ikkagi kohustatud talle maksma. Seega oleks kindlasti mõttekas leppida kokku eraldi regulatsioon olukorras, kus ostja leiab ise endale sobiva objekti – kindlasti ei ole ka teenuseosutaja jaoks mõistlik olukord, kus ta teeb pingsalt näiteks kaks kuud tööd, kuid ostja ostab sobiva objekti hoopis otse ning teenuseosutaja jääb ilma tasuta.
EBAMÕISTLIKU TÄHTAJAGA VÕI TÄHTAJATUD LEPINGUD
Teenuse tellimisel tuleks kindlasti määrata kindlaks selle osutamise tähtaeg, kuna vastasel juhul võib ostja leida ennast situatsioonist, kus ta on ebamõistlikult pikaks ajaks seotud teenuseosutajaga, kes ei suuda kvaliteetset teenust osutama ningostja ei saa teenusepakkujat ka vahetada.
VOLITUSTE ULATUS LEPINGUTES
Volituste ulatus peaks kindlasti olema piiratud sõltuvalt teenuse mahu soovist ja ostjal peaks igal juhul jääma n-ö viimase sõna õigus. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus ostuesindusteenust pakkuv isik teeb ostja eest tehingu ära ning ostjal ei pruugi olla vastuväiteid mittesobiva objekti osas, tulenevalt antud volituse laiusest.
ALUSED TASU SAAMISEKS
Tasu saamise aluseks peaks kindlasti olema müügilepingu sõlmimine, mitte kinnisvarabüroo või maakleri hinnangul sobiva objekti leidmine. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus ostja ja teenust pakkuva isiku ootused on väga erinevad ning seetõttu ei saa ostja soovitud objekti.
ALLIKAS: ALVIN, RÖDL & PARTNER A DVOKAADIBÜROO OÜ ADVOKAAT JAKO LAANEMÄGI
Mis on mis
Ostu esindusleping
Leping, mille kohaselt klient kohustub tegema koostööd vaid lepingu teiseks pooleks oleva kinnisvarafirmaga.
ANNAB kinnisvarafirmale aluse tegeleda kliendi soovidega.
TAGAB kinnisvarafirmale, et klient teenuse eest maksab.
GARANTEERIB kliendile, et maakler tema soovidega aktiivselt tegeleb.
SÄTESTAB, kuidas ja kus objekti reklaamitakse.
INNUSTAB maaklerit aktiivsemalt tööle ja kliendi vajadustele keskenduma, kui tegemist on ainuesinduslepinguga
ENNETÄHTAEGSEL lõpetamisel hüvitab klient firma tehtud kulutused.
12.03.2012 Allikas: Äripäev
