1Partner vangerdas juhte

perjantaina 5. huhtikuuta 2013

Muudatuse eesmärk tuua ettevõttesse värsket hingamist ja tõsta turuosa suurima mahu ja potentsiaaliga ärikinnisvara valdkonnas. Senine juht keskendub Vene turule.

1Partner Kinnisvara valis uueks juhatuse liikmeks arendusjuhi Sven Olevi ning kommertskinnisvaraga tegelevat tütarettevõtet hakkab juhtima suurosanik Tanel Tarum.

“1Partner grupp on kasvanud 70 töötajani ja mitme uue ärisuuna koordineerimine nõuab omanikelt rohkem tööd kui kunagi varem,” lubas Tarum ettevõtte teise partneri Martin Vahteriga koormust jagada.

“1Partner Kommertskinnisvara senine juht Aivo Hallist jätkab Kommertskinnisvara juhatuse esimehena ning keskendub Vene suunale. Lisaks suurendasime ettevõttes ka soome konsultantide arvu,” lisas Tarum.

Elamispindade vahendamisega tegeleva 1Partner Kinnisvara tegevjuhi ja partnerina jätkab Martin Vahter. 1Partner Kinnisvaraga liitus elamispindade grupi juhina Mihkel Oiderma, kel on kogemus nii kinnisvara- kui koolitusvaldkonnast.

1Partner grupi ettevõtted – 1Partner Kinnisvara, 1Partner Kommertskinnisvara ja 1Partner Ehitus põhiomanikud on Tanel Tarum ja Martin Vahter.

Allikas: 05.04.2013 Äripäev Online

Martin Vahter: ühe kvartali põhjal järeldusi teha ei saa

perjantaina 5. huhtikuuta 2013

1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul ühe kvartali põhjal pikaajalisi järeldusi teha ei saa.

Intervjuu Martin Vahteriga:

Mida teie arvate sellest?Usun, et ühe kvartali põhjal on ennatlik mingei pikaajalisi järeldusi teha. Samuti on välismaalased üsna lai mõiste. Nende hulgas on erinevaid rahvusi, lisaks kuuluvad välismaalaste alla ka inimesed, kes pikaajaliselt (aastaid) on Eesti juba elanud ja töötanud, kuid omava mõne teise riigi kodakondsust.

Kas näete sama dendentsi? Millest see tuleb? 1Partner Kinnisvara soomlastest maaklerite sõnul on soomlaste hulgas, kes soovivad müüa, suur hulk neid, kes ostsid oma vara 2000tate aastate alguses ja soovivad seda vara nüüd realiseerida. Peamiselt on müüjad need, kes soovivad oma kodumaale naasta. Samuti on üheks mõjutajaks asjaolu, et Soomes ei ole kinnisvarahindade edasise muutuste osas kindlat nägemust ning ollakse äraootavalt seisukohal. Selline mõnetine selgusetus võib mõjutada ka siinsete omanike otsuseid. Samas on maaklerite sõnul ikkagi neid kliente rohkem neid, kes sooviksid vara osta mitte müüa.

Mis rahvusest on müüjad peamiselt?Ei oska vastata

Millised on kasuminumbrid, mida praeguselt turul välja võetakse?Keeruline vastata, sest need kes vara ostsid, ostisd seda erinevatel aegadel. Müüjate hulgas võib olla nii neid, kes teenisid hinnatõusu pealt kasumit kui ka neid, kes ostsid buumi tipus ning ei ole kasumit teeninud.

Kui kiiret korterite hinnatõusu tänavuseks ja järgmiseks aastaks Eestis ja Tallinnas prognoosite? 1Partner Kinnisvara prognoosib tänavuseks aastaks kinnisvarahindade mõõdukat 10-15%.

Loe lisaksVälismaa korteriomanikud võtavad Eesti turult kasumit

Allikas: 03.04.2013 Äripäev Online

Eesti tööandja: soomlased meil palga üle ei kaeble

perjantaina 5. huhtikuuta 2013

Soomlasest töötaja on suur konkurentsieelis, kinnitab 1Partner Kinnisvara partner Tanel Tarum, kelle ettevõttes töötab kolm soomlast ning plaan on neid veelgi palgata.

Tarumi sõnul usaldavad soomlased Eestisse tulles rohkem oma kaasmaalasest äripartnerit ning kolm kinnisvarafirmasse tööle võetud soomlast on kasumlike töötajate eesotsas.

Soome on Eesti üks olulisemaid kaubanduspartnereid ja kui riik soodustaks odava tööjõu kõrval rohkem skandinaavlaste importi, aitaks see kindlasti kaasa majandussuhete paranemisele.

"1Partneris töötab kolm soomlast ja nad annavad oma kohusetundlikkuse ja euroopaliku tööstiiliga kohalikele tihti silmad ette. Palka maksame võrdsetel alustel ja keegi ei kaeble," ütles Tarum ja lisas, et tal on plaanis veel soomlasi tööle võtta.

Eile Aamulehti käib oma Soome lugejatele välja variandi, miks mitte kaaluda neil hoopis Eestisse tööle tulla.

Loe lisaksAamulehti: miks mitte tulla tööle Eestisse?

Allikas: 25.03.2013 Äripäev Online

Sadama Prisma vahetab omanikku

perjantaina 5. huhtikuuta 2013

Investeerimisfirma Capital Mill ostis Tallinna sadama D-terminali vastas asuva Prisma kaupluse pinna. Tehingut nõustanud 1Partner Kinnisvara konsultandi Juha Ajakaineni kinnitusel on pikaajalise üürilepinguga äripindade ostmine uus trend ning nõudlus ületab pakkumist kordades.

Juha Ajakaineni sõnul on kaubandusketi peamine tegevus müük, mitte kinnisvaraarendus, seega eelistavad nad olla ise pigem üürnikud, teatas 1Partner Kinnisvara.

„Paralleelselt on investorite huvi stabiilse ja suhteliselt riskivaba üürilepinguga kaubanduspinna vastu kõrge,“ ütles Ajakainen ja lisas, et Prisma tehingu hinda osapooled ei avalikusta.

Juha Ajakaineni sõnul ootab investor üldiselt kaubanduspinnalt keskmiselt kaheksa ning tootmis- ja tööstuspinnalt 10 protsenti üüritootlust.

Eestis on ootel rida ettevõtteid ja eraisikuid, kes ärikinnisvara kokku ostavad.

„Viimase aastaga tuleb suur surve ka Soomest ja hetkel on ootel mitu eraisikut, kes oleks koheselt nõus paigutama kuni viis miljonit eurot hea üüritootlusega varasse. Soomlased usuvad, et Eesti turg ja vara väärtus tõuseb kiiremini kui nende kodumaal,“ ütles Ajakainen.

Allikas: 22.03.2013 Delfi.ee

1Partner Kinnisvara: Vaba büroopinna leiab äärelinnast

maanantaina 1. huhtikuuta 2013

Uusi büroohooneid kerkib vähe ja vakantsused on madalal ning veelgi vähenemas. Siiski käib see jutt eelkõige Tallinna kesklinna A-klassi büroohoonete kohta. Äärelinnas ei ole probleem leida kiiresti head kontoripinda, analüüsib büroopindade turgu 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Tanel Tarum.

„Viimase aasta kahe jooksul on ettevõtted üksjagu liikunud. Ettevõtete ümbermanööverdamiste tulemusena on kesklinna ja südalinna kvaliteetsete büroohoonete vakantsus minimaalne. Keskmisest suurema ehk näiteks 1000-ruutmeetrise vaba pinna leidmine kesklinnas ei olegi nii lihtne,“ kommenteerib Tanel Tarum.

Kesklinna kontorihoonete täituvust on oluliselt mõjutanud ettevõtete kesklinna poole kolimine. See aga on loonud olukorra, kus äärelinnas on vakantsused suurenenud ning kvaliteetse äärelinna büroopinna leidmisega probleeme ei ole.

„Oleme üsna kiiresti valmis kliendile leidma äärelinna hea kvaliteediga 1000-ruutmeetrise büroopindade valiku ja seda mõistliku hinnaga,“ lubab Tanel Tarum. „Äärmusliku näitena teame juhust, kus äärelinna uues hoones anti büroopind üürile hinnaga 6,5 €/m². See siiski on erand, tavapäraselt jääb äärelinna büroopinna üürihind 8-11 €/m² tasemele, millele lisanduvad kõrvalkulud.“

Käesolevalt aastalt ootab 1Partner Kinnisvara äärelinna büroohoonete vakantsuse aeglast vähenemist. Uusi büroohooneid ehitatakse juurde vähe, seetõttu kipuvad vabad pinnad täituma. Kõrged ehitushinnad küll nõuavad uute büroopindade hinnatõusu, kuid kontoripinna kasutajad ei ole seda valmis vastu võtma. Siiski prognoosib 1Partner Kinnisvara, et büroode üürihinnad kasvavad aastaga 3-7%.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Lisainfo

Tanel Tarum

1Partner Kommertskinnisvara

Juhtiv partner

+372 505 8648

+372 668 4700

tanel.tarum@1Partner.ee

Kõige kallim korter müüdi ära

torstaina 21. maaliskuuta 2013

Möödunud kuul tehti Tallinnas 871 ostu-müügitehingut kogumaksumusega 73 miljonit eurot, mida on aastataguse ajaga võrreldes ligi veerandi võrra rohkem, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

Loe täpsemalt venekeelselt lehelt: http://www.1Partner.ee/rus/uudised

1Partner: inimesed otsivad ökonoomsemaid elupindu

torstaina 21. maaliskuuta 2013

“Selle aasta märksõnaks uue elupinna soetamisel on kindlasti eluasemekulud ja võimalused uuteks energiasäästlikeks lahendusteks,” märkis 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter.

Vahteri sõnul on aasta lõpule ja algusele iseloomulik madalseis kinnisvaraturul läbi saamas ning tõenäoliselt elavdas turgu ka elektrihinna tõus.

Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaate põhjal tehti jaanuaris Tallinnas 736 korteri ostu-müügitehingut ning veebruaris 871. Tehingute koguhind tõusis viimase kuu jooksul 6,5 protsenti, mis on aastataguse ajaga võrreldes 24,7 protsendi võrra kõrgem, teatab 1Partner Kinnisvara.

Tallinna korterite pinnaühiku maksumus püsis endiselt üle 1000 euro ruutmeetri kohta, jäädes veebruaris tasemele 1173 eur/m2. Võrreldes jaanuariga oli keskmine pinnaühikumaksumus 10,7 protsenti kõrgem (1060 eur/m2). Kõige kallim korter müüdi eelmisel kuul Tallinnas hinnaga 338 500 eurot ja kõige odavam hinnaga 3484 eurot.

Hoonestatud elamumaa kinnistuid müüdi veebruaris Tallinnas 26, mida on ühe võrra enam kui eelmisel kuul. Kõige kallim eluhoonega hoonestatud kinnistu võõrandati hinnaga 520 000 eurot ja odavaim hinnaga 25 000 eurot. Hoonestamata elamumaa kinnistuid müüdi veebruaris Tallinnas kümme, mida on kahe võrra enam kui jaanuaris. Kalleim krunt võõrandati hinnaga 540 000 eurot ja odavaim hinnaga 11 400 eurot.

1Partner Kinnisvara on Eesti juhtivaid kinnisvarafirmasid, kelle põhiteenused on kinnisvara vahendus, hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Allikas. 05.03.2013 Äripäev Online

Kõige kallim korter müüdi veebruaris Tallinnas hinnaga 338 500 €

torstaina 21. maaliskuuta 2013

Möödunud kuul tehti Tallinnas maaameti tehingu- ja hinnaülevaate kohaselt 871 ostu-müügitehingut kogumaksumusega 73 miljonit eurot, mida on aastataguse ajaga võrreldes ligi veerandi võrra rohkem.

Tehingute kogumaksumus tõusis viimase kuu jooksul 6,5 protsenti, mis on aastataguse ajaga võrreldes 24,7 protsendi võrra kõrgem.

 1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul elavdas tõenäoliselt turgu ka elektrihinna tõus, mis pani inimesi ökonoomsemaid elupindu otsima.

"Selle aasta märksõnaks uue elupinna soetamisel on kindlasti eluasemekulud ja võimalused uuteks energiasäästlikeks lahendusteks," märkis Vahter.

Tallinna korterite pinnaühiku maksumus püsis endiselt üle 1000 euro ruutmeetri kohta.

Kõige kallim korter müüdi eelmisel kuul Tallinnas hinnaga 338 500 eurot ja kõige odavam hinnaga 3484 eurot.

Allikas: 05.03.2013 Rus.Delfi.ee

Veebruar tõi kinnisvaraturule elavnemismärke

torstaina 21. maaliskuuta 2013

Möödunud kuul tehti Tallinnas 871 ostu-müügitehingut kogumaksumusega 73 miljonit eurot, mida on aastataguse ajaga võrreldes ligi veerandi võrra rohkem, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

Kui jaanuaris tehti Tallinnas 736 ostu-müügitehingut, siis veebruaris 871. Tehingute kogumaksumus tõusis viimase kuu jooksul 6,5 protsenti, mis on aastataguse ajaga võrreldes 24,7 protsendi võrra kõrgem.

Aasta viimasele ja esimesele kuule tüüpiline madalseis kinnisvaraturul on 1Partneri Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul läbi saamas ning tõenäoliselt elavdas turgu ka elektrihinna tõus, mis pani inimesi ökonoomsemaid elupindu otsima. "Selle aasta märksõnaks uue elupinna soetamisel on kindlasti eluasemekulud ja võimalused uuteks energiasäästlikeks lahendusteks," märkis Vahter.

Tallinna korterite pinnaühiku maksumus püsis endiselt üle 1000 euro ruutmeetri kohta, jäädes veebruaris tasemele 1173 eur/m2. Võrreldes jaanuariga oli keskmine pinnaühikumaksumus 10,7 protsenti kõrgem (1060 eur/m2). Kõige kallim korter müüdi eelmisel kuul Tallinnas hinnaga 338 500 eurot ja kõige odavam hinnaga 3484 eurot.

Allikas: 05.03.2013 Õhtuleht Online

Gaselli TOP aastatel 2009–2011

torstaina 21. maaliskuuta 2013

 Metoodika

LÄHTEANDMED: müügitulu ja ärikasum aastatel 2009, 2010 ja 2011

EELTINGIMUSED: ettevõtte 2009. aasta müügitulu oli üle 0,1 miljoni euro (k.a) ning 2011. aasta müügitulu alla 12 miljoni euro; ettevõte on tegutsenud vähemalt kolm järjestikust majandusaastat (alates 2009, 12kuulised aastad) ja tegutseb ka praegu; müügitulu oli 2011. aastaks võrreldes 2009. aastaga kasvanud vähemalt 50%, ärikasum samal ajavahemikul vähemalt 50%; 2010. aasta müügitulu oli suurem kui 2009. aastal ja 2011. aasta müügitulu oli suurem kui 2010. aastal; 2011. aasta ärikasum oli suurem kui 2009. aastal, samas võis 2010. aasta ärikasum olla väiksem kui 2009. aastal, kuid ühelgi aastal ei tohtinud olla kahjumit.

KOONDJÄRJESTUS tekkis ettevõtete kohapunktide liitmisel müügitulu kasvu (2009 vs. 2011) ja kasumi kasvu tabeli (2009 vs. 2011) kohtade järgi.

EDETABELIS OSALES kokku 1183 tingimustele vastanud ettevõtet.

PÕHJUSED, MIKS ETTEVÕTE VÕIB EDETABELIST PUUDUDA: ettevõtte andmed ei vastanud eespool toodud tingimustele; ettevõttel olid edetabeli koostamise ajal (detsember 2012) suured maksuvõlad; ettevõtte majandusaastate aruandeid ei olnud andmete kogumise ajaks (november – detsembri algus 2012) äriregistrisse sisestatud. Kui emaettevõte oli aruande konsolideerinud, siis tütarfirmad samas edetabelis osaleda ei saanud.

Allikas: 21.02.2013 Äripäev (TOP)