Member of 1Partner International

Tallinna südalinnas avati uus kontorihoone

reede, 26. mai 2017

Tallinna Vabaduse väljaku lähedal, aadressil Pärnu maantee 18, valmis kuuekordne ja 2270 ruutmeetrine kontorihoone.

1Partner Kinnisvara konsultandi Leelo Ratase sõnul sobitub maja hästi 30ndatel loodud Pärnu maantee tänavapildiga. “90ndatel ja ka eelmisel kümnendil ehitati nii Kalamajja, Kadriorgu kui kesklinna palju maju, mis torkavad silma nagu kuldhammas. Nüüd tehakse palju terviklikumalt ja stiilipuhtamalt ning uusehitised sobituvad olemasoleva hoonestusega paremini kokku,” ütles Ratas.



“Kuigi kraanad on püsti, siis on tegelikult kesklinnas kaasaegsetest äripindadest puudus ning Pärnu maantee 18 maja ongi praktiliselt ainus uus büroo, kuhu pindasid on saada."

Kinnisvaraeksperdi sõnul maksab kesklinna A+ klassi üüripindade ruutmeeter keskmiselt 15-16 eurot kuus.

“Vanema kesklinna pinna eest küsitakse vähemalt 11 eurot. Paradoksaalselt on üürihinnad madalamad vanalinnas – 8-9 eurot ruutmeetrist, peamiselt kehva parkimise ja ligipääsetavuse tõttu,” rääkis Ratas.

Pärnu maantee 18 hoone arendas Estica Estate OÜ, ehitas TTP AS ning üüriga tegeleb 1Partner. Maja sisekujunduse tegi Arhitektuuribüroo Eek & Mutso, Madis Eek ja Kristel Jaanus.

Tutvu projektiga kodulehel: http://www.1Partner.ee/p18

Allikas: 22.05.2017 ohtuleht.ee

 

Kas tasub tudengile kinnisvara osta või pigem üürida?

reede, 26. mai 2017

Üks küsimus. Kas tasub tudengile kinnisvara osta või pigem üürida?



Juba mõnd aega on kestnud olukord, kus nii hoiuste kui ka eluasemelaenu intressid on madalad, samal ajal, kui üürihinnad on suhteliselt kõrged.

Praeguseks on aga olukord mõnevõrra muutunud - needsamad investorid on tudengile sobiva elamispinna hinna kergitanud kas kõrgele või isegi ebamõistlikult kõrgele.

Samal ajal on pidevalt lisandunud uusi kortereid üüriturule. Praegu pole see veel oluliselt üürihindasid mõjutanud, aga paljud korterid seisavad. Kõige selle põhjal prognoositakse mõningast üürihindade korrektuuri, kui palju, saame teada sügise poole, kui on jälle hooaeg.
Nii et osta võib, kui raha olemas, aga ei tasuks karta ka üürimist. Ei pea ennast tingimata siduma kinnisvara omamisega võõras linnas.


MIHKEL OIDERMA, 1Partner Kinnisvara elamispindade grupi juht

Allikas: 19.05.2017 Äripäeva lisa

Uued kaubanduskeskused löövad turu segamini

reede, 26. mai 2017

2018. aastal valmivad keskused põhjustavad üürihindade languse ja ebaterve konkurentsi. Poodidele tähendab see palgakulu suurenemist ja tööjõupuudust, koguni pankrotte.

Tallinnas on praegu kaubandusruumide osa elaniku kohta üks Euroopa suuremaid ja iga uue keskuse rajamisega jääb turuosalistele vähem raha kätte.



Tänavu avasid kaubanduskeskuste turul suurtulijatena uksed ligi 10 000-ruutmeetrise üüripinnaga Arsenali keskus, Pirita keskus ja veidi väiksem Maardus asuv Pärli keskus. Hoog aga alles läheb käima. Tänavu avatakse kauaoodatud Balti jaama turg ja Norde Centrumi asemele kerkib Nautica. 2018. aastal peaks valmima Admiraliteedi basseini ja Ahtri tänava vahele ehitatav Porto Franco ja Ülemistele T1 keskus.

Kaugemas tulevikus terendab veel Tallink City, mis peaks mahutama 70 000 ruutmeetrit äriruume. Samuti on võimsad plaanid käinud välja Baltimaade suurimaks kaubanduspargiks pürgiv Gate, kuid plaanidest kaugemale pole veel jõutud.

Kuidas uutel keskustel läheb ja palju neid veel turule mahub?

1Partner Kinnisvara büroo- ja kaubanduspindade grupijuhi Ruth Andreseni hinnangul avavad kõik keskused uksed peaaegu täis majaga, aga reaalsus selgub siis, kui keskus on juba aasta jagu avatud olnud. „Siis tulevad välja kontseptsioonivead ja osapoolte liiga kõrged ootused, seda väheste ostjate ja liiga kõrge üüri ootuse osas,” ütleb ta. See on juba juhtunud näiteks Pärli keskusega, kus on ikka veel mõned üüriruumid täitmata.

Uus Maa kinnisvarabüroo analüütiku Igor Habali sõnul on uute keskuste kontseptsioon väga sarnane. „Meelelahutuse täidab ära kino, jõusaal ja söögikohad, mis eristab neid küll vanadest kaubanduskeskustest, kuid omavahel võrrelduna on nad väga sarnased. Praegu, kui uue kontseptsiooniga keskusi on veel vähe, ei põhjusta see neile erilisi probleeme, kuid selliste keskuste lisandumisel hakkab tarbija tahtma enamat,” sõnab Habal.

Tavapärased on ka n-ö ankurüürnike ehk toidupoodide ümber koondunud väiksemad poed, mis on kurtnud, et keskuse külastatavus on suur ainult tänu toidupoele. Mustika kaubanduskeskuse juhi Tiina-Piret Peegeli sõnul on korralik toidupood igale suuremale keskusele kasuks. „Toidupoe osakaal keskuse külastajate arvust on kindlasti kaubanduskeskuste kaupa väga erinev. Selline osakaal ja tähtsus sõltub paljuski toidupoe margist ja suurusest, sihtgrupist ja asukohast. Meie keskuses ulatub toidupoe külastajate arv mõnel päeval isegi kuni kolmandikuni,” kinnitab ta.

Turg jaotub ümber

E. L. L. Kinnisvara AS-i juhatuse liikme ja AS-i Viru Keskus nõukogu liikme Taavi Ojala sõnul tähendab uute keskuste tulek turu ümberjaotamist. „Turg tervikuna küll kasvab igal aastal lõpptarbijate sissetulekute tõusu tulemusena, kuid see kasv on väike või mõõdukas ja uute pindade lisandumine ületab kindlasti jaemüügi üldist kasvu. Näeme turu ümberjaotamist suurema arvu keskuste vahel ja mõne aja pärast selgub, kes on suuremad kaotajad ja kes on suutnud suurema konkurentsi tingimustes edukaks jääda,” ütleb ta.

Ojala hinnangul on Tallinna turule suur mõju just Ülemistele kerkival T1 keskusel. „See on suuremahuline projekt, mille avamise tulemusel võivad eelkõige Tallinna äärealade suuremate kaubanduskeskuste külastatavus ja kaupluste müügitulu mõnevõrra väheneda, sest turg tervikuna jaotatakse ümber,” selgitab ta. „Teised projektid on väiksemad ja spetsiifilisemad ning nende mõju koguturule on piiratud.”

Üürihinnad langevad

Juba praegu leidub Tallinnas vabu ruume ka parimates kaubanduskeskustes, rääkimata äärelinnadest, kus kaubanduskeskused ootavad pikisilmi üürnikke ja on hakanud üürilepinguid pikendama. Ojala sõnul kaldubki Tallinna turg tervikuna rohkem üürnike poole. „Headele kvaliteetüürnikele on keerulisemas seisus keskused valmis häid pakkumisi tegema,” lausub ta.

Andresen nõustub: kaupmeestel on praegu võimalik omale sobivasse majja kaubandusruume valida ja osa keskusi peab kontseptsiooni muutma. „Selline olukord sõelub välja tugevamad ja spetsialiseerunud keskused. Lepingutingimused ja üürihinnad muutuvad kaupmeeste jaoks sõbralikumaks, aga samas muutuvad nende käibed veel kesisemaks,” selgitab ta.

„Pärast suuremate kaubanduskeskuste tulekut on mitmes keskuses tunda külastajate arvu vähenemist, seetõttu võib arvata, et säilib surve üürihindade madalal hoidmiseks ja esmajärjekorras võidakse lähitulevikus hakata loobuma kas käibepõhisest üürist, mis tavapäraselt lisandub põhiüürile, või alandatakse netoüüri,” räägib Habal.

Samal ajal on kiire palgatõus, vähene kasumlikkus ja suur konkurents muutnud praegused üürnikud märksa ettevaatlikumaks, sest nad teavad, milline on nende võimalus keskustesse laieneda ja et see tooks kaasa konkureerimise sama ettevõtte teiste kauplustega.

Uusi kaubanduskeskusi valitakse ettevaatlikult, sest iga uue arendusega kaasa joostes hakkaks pood konkureerima oma keti vana keskuse poega. Selleks et olukorda päästa, on arendajad sunnitud otsima uusi välisbrände. See aga ei ole lihtne ülesanne, sest väiksesse Eesti turgu suhtutakse skeptiliselt.


Eestis läheb kriisiks

Guido Pärnits

Ülemiste keskuse juht
Pidev kaubanduskeskuste juurdetulek ei ole hea kaubandusele ega kliendile. Tekib ligikaudu 3000 uut töökohta ja tööjõudu lihtsalt ei jätku.

Turul tekib hulganisti pankrotte, sest kaubanduskeskuste üürihinnad ei saa igavesti langeda. Paratamatult tuleb saavutada mingi keskmine üüritase, et arendusel oleks mõtet. Ülemiste keskuse keskmine üüritase on praegu umbes 17-18 eurot. Sul peab olema palju üürnikke, kes kannatavad 30-40-eurost üürihinda, et teistele soodustust teha. Kuid nii tohutu üüripinna suurendamisega ei päästa kauplust see, kui keskus pakub talle 20% üüri allahindlust, sest konkurents läheb liiga karmiks.

Esimese lainena kannatavad kauplused. Keskustel on käes pikk ja suhteliselt odav raha. Nad on ennast finantseerinud suure pangalaenuga, millel on mõistlik intress. Kauplused opereerivad aga lühikese ja kalli rahaga ja kui nad ei suuda oma laene tagasi maksta, siis tulevad pankrotid.

Ma ei näe, et meil oleks lahendus olukorrale, kus turg on kahe-kolme aasta pärast. Siin ei ole ühtegi selget võitjat.

Allikas: 16.05.2017 arileht.delfi.ee

Kinnisvarafirmade hinnangul on üüriturg jahtumas

reede, 26. mai 2017

Kinnisvarafirmade hinnangul on üüriturul tekkinud hinnasurve ning pole välistatud, et mõnede korterite hinnad hakkavad isegi langema.

Kinnisvarafirmade liit viis hiljuti liikmete seas läbi küsitluse, mis näitas, et enamik kinnisvaraettevõtteid näeb praegu turul survet üürihindade alanemiseks.

Kinnisvarabüroo Uus Maa analüütik Risto Vähi kinnitas ERR-ile, et jagab seda arvamust. "Pakkumiste hulk on pidevalt kasvanud ning paljud, kes võiksid olla üürikliendid, on omale hoopis kodu ostnud," ütles ta.

"Hinnalangust ma kohe kuulutama ei hakkaks. Kõigepealt toimub siiski rahunemine ja kui keegi peab hinda langetama, siis pigem see, kes optimistlikus meeleolus oma üürihinnaootused liialt kõrgeks ajas. Kui on aga kvaliteetne korter turuhinnaga, siis sellele pigem on veel huvilisi olemas," märkis Vähi.

Hinnalangus võib tema sõnul oodata pigem kehvema kvaliteedi ja kõrgete kommunaalkuludega kortereid.

"Nagu oma kodu ostmise puhul, nii on ka üüriturul näha ikkagi valiku suurenemist ning alati ei pea see käima enam nii, et kallis on hea ja odav on halb. Konkurentsi kasvades saab ka hea korter olla taskukohasema hinnaga."

Vähi kinnitas, et Tallinna puhul võib survest rääkida põhimõtteliselt kogu linna lõikes, sest uusarendusi tuleb kõikjale. "Kuna [Tallinnas] on liikumisvõimalused head, siis võib inimene valida ka teise linnaosa, kui leiab seal endale parema pakkumise," lisas ta.

"Mujal Eestis võib seda survet võtta kahepidiselt. Üks asi on tõmbekeskus, kuhu ikka liigutakse. Kui seal uusarendused üüriturule suunduvad ning tekitatakse kasvavat konkurentsi, on olukord võrreldav Tallinnaga, kus hea kliendi nimel tuleb hinna või lisaväärtustega atraktiivne olla," ütles Vähi.

"Teisalt on meil palju linnu-asulaid, kust toimub väljaränne ning hinnasurve üha kasvab. Seal polegi enam küsimus, kas ja milline on üürihind, vaid pigem, milliste kommunaalkulude eest korter üürile antakse. Et keegi üldse maksaks arved ja hoiaks maja elus."

Turg on loium, kuid see võib olla hooajaline

Kinnisvarafirma 1Partner elamispindade grupi juht Mihkel Oiderma ütles, et üürikorterite turul on tõepoolest näha kerget hinnasurvet. Põhjused on seotud ülimadalate laenuintressidega.

Oiderma märkis, et juba aasta-kaks on tekkinud juurde erainvestoreid, kes on ostnud uutes majandes kortereid. Tema hinnangul võib keskmisest uusarendusest minna investoritele 15-25 protsenti korteritest, mõned neist loodavad kinnisvara kallimalt edasi müüa, kuid mõned rendivad välja.

Samuti on tema sõnul paljud kinnisvaraomanikud otsustanud uue laenu võtta ja veel ühe korteri osta, jättes alles ka vana.

Samas toonitas Oiderma, et põhjalikke järeldusi üürituru olukorra osas praegu teha ei saa, sest praegune hinnasurve võib olla kokku langenud üürituru normaalse perioodilisusega.

Nimelt on kevad olnud tema sõnul üüriturul traditsiooniliselt vaiksem aeg ning sügis võib tuua turule elavnemise, sest tudengid hakkavad otsima kortereid ning ka paljud töökohavahetused toimuvad pärast suve.

"Hetkel ma ei tahaks seetõttu prognoosinumbreid välja öelda. Ootame ära sügise," ütles Oiderma.

Allikas: 13.05.2017 err.ee

Tallinnas leidsid omaniku miljonieurosed majad ja korterid

reede, 26. mai 2017

Aprillis müüdi Tallinna kalleim korter 980 000 ning maja 1 020 000 euroga, selgub kinnisvarafirma 1Partner maa-ameti statistika analüüsist.



1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on uute korterite osakaal varasemate aastatega võrreldes kasvanud, moodustades hinnanguliselt kolmandiku pealinnas müüdud korteritest. Üha rohkem on neid, kes saavad teama sõnul endale lubada uut korterit uues hoones.

Teine grupp inimesi hoiab Vahteri sõnul praegu pigem enda vana, kuid reaalselt üleliigse korteri endale ja seepärast on neid järelturul suhteliselt vähe saada. "Vanade korterite turg on patiseisus ja hinnadki uutega võrreldes pigem kõrged,” lisas ta.

Vahteri sõnul pole hinnad peale Tallinna ja paari suurema linna kuskil Eestis taastunud. Väga soodsalt müüakse üle Eesti koos maaga suuri talukomplekse. Ning isegi paljud majad Tallinna lähedal, näiteks Laulasmaal või Kloogarannas on omaaegsest tasemest 30-40 protsenti odavamad, rääkis Vahter.

Aprillis tehti Tallinnas 30 protsenti vähem korteritehinguid kui märtsis. “Kuigi turuaktiivsus oli madal, siis raha liikus heldelt ja tehti keskmisest rohkem suuri, miljonini küündinud tehinguid,” kommenteeris Vahter.

Tallinna korteri keskmine ruutmeeter langes märtsiga võrreldes ühe protsendi 1660 euroni, kuid oli mullu aprillist 4,4 protsenti kõrgem. Kalleim korter müüdi 980 000 ning odavaim 5000 euroga.

Aprillis müüdi Tallinnas 31 hoonestatud elamumaa krunti, mis on kümne võrra vähem kui varasemal kuul. Kalleim maja müüdi 1 020 000 ning soodsaim 18 000 euro eest.

Möödunud kuul müüdi kolm elamumaa krunti, mis on viie võrra vähem kui märtsis.

Allikas: 08.05.2016 arileht.delfi.ee

Korterite müük on võtnud rekordtempo

reede, 26. mai 2017

Maa-ameti statistika põhjal tehti esimeses kvartalis kinnisvaratehinguid kokku 765 miljoni euro eest, mida on kolmandiku võrra rohkem kui mullu samal ajal.

Amet rõhutas, et tegemist on erandolukorraga, sest tavaliselt on aasta alguse kolm kuud kinnisvarasektoris küllaltki rahulik aeg. Nüüd aga ületavad esimese kvartali tulemused isegi mulluse neljanda kvartali omasid, kirjutas Delovõje Vedomosti.

Kinnisvarabüroo 1 Partner omanik Martin Vahter leiab, inimesed on muutunud julgemaks ja hakanud aktiivsemalt võlgu võtma. “Niipalju kui mina tean,
pole esimeses kvartalis korterihinnad tõusnud, aga tehingute hulk kasvas 10-15 protsendi võrra,” kommenteeris ta.

Maa-ameti andmeil tehti aasta esimeses kvartalis 11 976 ostu-müügitehingut, mis on isegi 15,1 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal ajal ning 16,4 protsenti rohkem kui kaks aastat tagasi. Võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga tehti tehinguid 0,9 protsenti vähem.

Kriisi künnisel?

Delovõje Vedomosti küsimusele, kas tegemist on kriisieelse ajaga, vastas Vahter, et kriisi tulek sõltub täielikult riigi majanduse seisust.

Adaur Grupi omanik Tõnu Toompark juhib aga tähelepanu, et kui vaadata seda, kui tublisti on kasvanud välja antud laenude hulk, kuidas on kasvanud inimeste sissetulekud ja kui palju on muutunud kinnisvara hinnad, siis tulebki nentida, et mingit anomaaliat siin pole.

Toompark ei ole aga nõus sellega, et hinnad ei ole muutunud. “Ma arvan, et needki kasvavad, eelkõige just uusehitistel. Kuid hinnatõus käib mõistlikus tempos.”Ta lisas, et see mõistlik tempo on 3-6% aastas.

Küsimusele, kas praegu ei ehitata n-ö põllule liiga palju maju, mida ei saa hiljem müüa, vastas Toompark, et arendajad on nüüd palju targemad, kui nad olid buumi ajal - tühjalt seisvaid objekte praegu praktiliselt ei ole.

Allikas: 02.05.2016 Äripäev

Kodu uues majas pole enam elitaarne, vaid elementaarne

reede, 26. mai 2017

UUS VÕI VANA. Kodu uues majas pole enam häbiasi - kadunud on suhtumine, justkui ainult rikkad suudaksid uusi kortereid ja maju osta. Uue eluaseme eeliseks on, et seda saab kujundada vastavalt enda soovile ja selle kommunaalkulud on väiksemad.



1Partner Kinnisvara elamispindade grupi juhi Mihkel Oiderma sõnul eelistab ostja, kui võimalus olemas, pigem uut eluaset, mitte vana. «See on see, mida inimene võimalusel valib,» ütleb Oiderma, et ostusoovi formuleeritakse sageli kui soovi vaadata mitte vanemaid kui paari- või kümneaastaseid maju.

Teine trend, mis tulnud Kalamaja ja teiste samaste asumite populaarsusega, on see, et otsitakse puitasumi romantikat. «Sel juhul kõlbab ka vana maja,» tõdeb Oiderma.

Pindi Kinnisvara müügipartneri Peep Soomani sõnul ei ole uue eelistamine teemaks sugugi vaid kinnisvarasektoris. «Uus asi on ikka uus asi - olgu siis auto, televiisor või teksapaar. Kellel jõud peale hakkab, tahab ikka uut,» nendib ta. Uues kodus on tema sõnul võimalik teha kõik oma käe järgi. «Keegi teine pole valinud sulle köögimööbht ega parketti ära kraapinud.»

Samas uus ka maksab rohkem. «Mida stabiilsem on majanduskeskkond, seda rohkem ostetakse asju uuena. Mida raskemad on ajad, seda ratsionaalsemalt käitutakse,» kirjeldab Sooman. Vana asja ost on ratsionaalne valik, uue asja ostu puhul on rohkem tegu emotsionaalse otsusega.



Klassiviha ei tekita

Soomani sõnul aitab uue eelistamisele kaasa suhtumise kadumine, justkui ainult rikkad suudaksid uut eluaset muretseda. «Pole enam häbiasi, kui ostad uue korteri. Suhtumine on muutunud, enam ei halvustata seda, see pole enam klassivahe rõhumine,» räägib ta, kuidas ei otsita pseudoprobleeme ega ettekäändeid, miks uut maja pole mõtet eelistada - maja vajub, ehitusgarantii tuleb peale jne.

Oiderma sõnul on uue maja eeliseks madalamad kommunaalkulud. «Uus on ikkagi uus,» sedastab Oiderma, et ehitatavatel majadel on energiamärgis vähemalt B-klassi oma. «Ehitusnõuded on nii head, et igal juhul on mürapidavus ja energiasäästlikkus uutel majadel parem.»

Samas on tema sõnul palju maju, sealhulgas paneelmaju, mis on korralikult remonditud ja mille seisukord pole uute majadega võrreldes oluliselt kehvem. Ka nü mõnegi kümme aastat tagasi buumi ajal ehitatud maja kvaliteet ei pruugi olla nii hea kui värskelt remonditud majal.

Vähk tasub Oiderma sõnul teha vastavalt ostja võimalustele ja vajadustele. Kartmata vanemaid maju, kaasa arvatud paneelmaju. «Asumis, mis areneb kiiresti või majas, kus ühistu loodud ja tegevus kontrolli all, ei kardaks ma ka vanemat korterit osta,» lausub ta.

Uusarendustes aedu pole

Kui on spetsiaalseid nõudmisi - asukoha, planeeringu, korruse või muu niisuguse näol, siis soovitab Oiderma kindlasti otsingut laiendada, sest korda tehtud või peagi remonditav maja võib olla parem valik kui uusarendus, mis tingimustele ei vasta. «Näiteks on uusarendustes aed väga haruldane nähtus, puitasumites aga tavaline,» toob ta välja.

Kuna aastaks 2021 peavad kõik uued majad vastama ligi-nullenergia nõuetele, mõjutab see Soomani sõnul nende väärtust.

«Samas on vanal majal ja vanal majal ka vahe,» jätkab ta. «Kõige vanemad majad on vanalinnas ja see on hoopis teine teema ning teistsugused hinnad,» täiendab ta öeldut.
Sooman soovitab valiku tegemisel lähtuda oma vajadustest ja võimalustest - need on iga ostja puhul erinevad. «On piirkondi, kus vanu kortereid polegi saada, näiteks nagu Peetris. Samas on piirkondi, kus uusi elamuid pole,» soovitab ta valida lähtuvalt isiklikest vajadustest. «Kui peres on lapsed, ss ei saa nad koolis käia, kui bussipeatus on mitme kilomeetri kaugusel,» kirjeldab ta erisusi. Sooman soovitab vana korteri või maja ostul uurida kindlasti kõrvalkulusid. «Tasub küsida ja kuude kaupa läbi töötada kommunaalkulud, et hiljem ei oleks üllatust.» Samases paneelmajas võib tema sõnul kulude erinevus olla kahekordne, sõltuvalt maja korrasolust. «Kui omanik väidab, et arved on kadunud või muul põhjusel pole võimalik neid näidata, on asi kahtlane.»

Puitmajades soovitab Sooman appi võtta ehitusliku ekspertiisi - vaid seina puurides on võimalik veenduda, et majas vammi sees pole.
Kuludest on lihtne ülevaadet saada

Oiderma soovitab küsida infot korteriühistult või maaklerilt, kes selle töö juba ära teinud. «Nii palju peaks igaüks huvituma, et esmane info üle küsida,» märgib ta. Arvetest ja kuludest keerulisem on hinnata maja tehnilist olukorda, sest konstruktsioonide sisse ei näe.

On neid, kes väga põhjalikult uurivad, räägib Oiderma. Ent see võib jääda nii raha kui ka aja taha. Samuti võib põhjalik tausta uurimine olla põhjus, miks tehingust ilma jäädakse -mõni kiirem ostja jõuab ette. Oiderma soovitab võtta asja mõistusega. «On juhtunud, et ehitusekspert tuleb kohale ja tehing jääb katki, sest ta hirmutab ostja ära, tuues välja kõik potentsiaalsed murekohad, ehkki maja reaalne olukord on tegelikult täiesti tavaline,» tõdeb ta. Oiderma sõnul tasub kindlasti probleemide kohta uurida. «Kui probleeme on, siis reeglina selle kohta ka teatakse,» sõnab ta, et juhul kui sellest ostjale pole räägitud, on võimalik ostuhinda alla küsida või isegi tehingu tagasipööramist nõuda.

Juhtumeid, kus pärast ostu mõni tõsisem probleem ilmnenud, nii et tasub nõuda tehingu tagasipööramist, esineb Oiderma sõnul väga harva. «Need on üksikud juhtumid - meil pole näiteks ühtegi maja, mis oleks kokku kukkunud, meie ehituskvaliteet on hea. Probleemikesi aeg-ajalt esineb, aga ka neid on vähe, alla 5%,» räägib ta.

Tehingu tagasipööramine ei pruugi tema sõnul olla lihtne lahendus - protsess on keeruline ja kohtus ei võida reeglina keegi.

«Kui kompenseerimise võimalustes kokkuleppeni ei jõuta, on asi pigem karakterite ja iseloomude konfliktides,» kõneleb ta, et pole puudust, mille kompenseerimiseks võimalused puuduksid.

UUE MAJA PLUSSID

+ Väiksemad kommunaalkulud

+ Kasutamata ja kulumata seisukord

+ Võimalus ise otsustada, kuidas kujundada

VANA MAJA PLUSSID

• Suurem valik juhul, kui on spetsiifilisi soove asukoha, korruse ja teiste tegurite osas

Allikas: 28.04.2017 Postimees lisa

Mis hoiab kinnisvaraturgu rekordi tempos?

reede, 26. mai 2017

Eile selgus maa-ameti statistika põhjal, et esimeses kvartalis tehti kinnisvaratehinguid kokku 765 miljoni euro eest, mida on kolmandiku võrra rohkem kui mullu samal ajal.



Seejuures rõhutas amet, et tegemist on erandolukorraga, sest tavaliselt on aasta alguse kolm kuud kinnisvarasektoris küllaltki rahulik aeg. Nüüd aga ületavad esimese kvartali tulemused isegi mulluse neljanda kvartali omasid, kirjutab Delovõje Vedomosti.

Kinnisvarabüroo 1Partner omanik Martin Vahter leiab, et tegemist on juhusega. „Inimesed on muutunud julgemaks ja hakanud aktiivsemalt võlgu võtma. Niipalju kui mina tean, pole esimeses kvartalis korterihinnad tõusnud, aga tehingute hulk kasvas 10-15 protsendi võrra,“ kommenteeris ta.

Maa-ameti andmeil tehti aasta esimeses kvartalis 11 976 ostu-müügitehingut, mis on isegi 15,1 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil ning 16,4 protsenti rohkem kui kaks aastat tagasi. Võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga tehti tehinguid 0,9 protsenti vähem.

Kriisi künnisel?

Delovõje Vedomosti küsimusele, kas tegemist on kriisieelse ajaga, vastas Vahter, et kriisi tulek sõltub täielikult riigi majandusseisust.

Adaur Grupi omanik Tõnu Toompark juhib aga tähelepanu, et kui vaadata seda, kui tublisti on kasvanud välja antud laenude hulk, kuidas on kasvanud inimeste sissetulekud ja kui palju on muutunud kinnisvara hinnad, siis tulebki nentida, et mingit anomaaliat siin pole.

„Jah, korteritehingute hulk kasvab: esimeses kvartalis oli neid tõesti väga palju. Samal ajal kasvavad ka sissetulekud. Nii et hüpoteeklaenude osakaal kasvas 5,9% võrra. On seda palju või vähe? Ühest küljest on see murettekitav number, kuna see näitaja peaks ideaalis vastama SKP kasvule. Nii et ohu märgid on õhus ja olukorda peab jälgima,“ nentis Toompark. „Aga teisest küljest kasvavad ka inimeste palgad, nii et esialgu veel midagi kohutavat ei ole.“

Toompark ei ole aga nõus sellega, et korterihinnad ei ole muutunud. „Ma arvan, et needki kasvavad, eelkõige just uusehitistel. Kuid hinnatõus käib mõistlikus tempos.“ Ta lisas, et see mõistlik tempo on 3-6% aastas.

Küsimusele, kas praegu ei ehitata n-ö põllule liiga palju maju, mida ei saa hiljem müüa, vastas Toompark, et arendajad on palju targemad kui nad olid buumi ajal – tühjalt seisvaid objekte praegu praktiliselt ei ole. „Aktiivne arendus käib Tallinnas, Tartus ja Pärnus, aga mujal on vaikus. Kas te olete näinud ainsatki objekti, mis seisab väljamüümata? Tallinnas ma selliseid ei näe. Harjumaal on ehitus jõudnud ka sellistesse piirkondadesse nagu Kiili, Saue ja Keila. Seal müüakse kortereid aeglasemas tempos kui pealinnas, kuid ostja leidub alati. Aeglasem on müügiprotsess näiteks Toilas või Raasikul, aga nendes piirkondades pole täheldada ka aktiivset pakkumist, on üksikud hooned,“ märkis Toompark.

Veel üks aspekt, milles arendajad on kümne aastaga targemaks saanud, on pakkumiste kvaliteet. „Täna ei saa midagi müüa lootuses, et kehvale pakkumisele on suur nõudlus. Tuleb luua kvaliteetne toode,“ rääkis ta. „Seepärast on ka planeeringud täna palju paremad, materjalid kvaliteetsemad, tehnoloogiad efektiivsemad. Varem lõhuti näiteks ventilatsiooni ehitaimiseks seina sisse auk, aga täna kasutatakse selleks palju kvaliteetsemaid lahendusi.“

Allikas: 27.05.2017 aripaev.ee

Ehitusekspert: sügisel tabab Kalamaja tõeline liikluskaos

reede, 26. mai 2017

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul toob Gustav Adolfi kooli laienduse avamine Kalamajas tipptunnil 500 autot juurde ning muudab piirkonna ühe tihedama liiklusega tänava liikluskoormuse kriitiliseks.



“Sisuliselt pole mul laienemise osas arvamust, küll aga mõjutab enam kui 700 1.–6. klassi õpilasega koolimaja avamine selgelt Kalamaja liikluskorraldust. Vana-Kalamaja tänava liiklus on praegu tihe, lisaks tuleb piirkonda mitu uut elamuarendust, mis tähendab ehitusmasinaid ning lisaks ka uusi elanikke ja autosid. Samuti tuleb lähikonda Kunstiakadeemia, koos suure hulga õpilaste ja autodega,” rääkis Vahter.

Tema sõnul muutub olukord eriti keeruliseks, kuna tegemist on noorema kooliastmega ning lapsi toovad kooli vanemad. “Samuti tuleb majja mitte piirkonna- vaid linnakool, mis tähendab, et lapsed ei kõnni naabrusest ise jala, vaid vanemate transpordiga. See tähendab tipptunnil kuni 500 auto lisandumist. Kell kaheksa hommikul on seal paratamatult täielik möll ja linn peaks tekkivat olukorda praegu lahendama hakkama,” lisas Vahter.

Ehituseksperdi hinnangul vähendaks liikluskoormust Gustav Adolfi Gümnaasiumi laienduse muutmine piirkonnakooliks. “Teine võimalus on algkooli jätmine vanalinna ja vanemate laste Kalamajja kolimine,” rääkis Vahter.

Allikas: 21.04.2017 arileht.delfi.ee

Kinnisvarafirmad ei pea praegust seisu turul buumiajaga võrreldavaks

reede, 26. mai 2017

Kuigi märtsis sõlmiti rekordiliselt palju kinnisvaratehinguid, ei pea kinnisvaraasjatundjad olukorda 2007. aasta buumiga võrreldavaks ning järsku kukkumist esialgu ette ei näe.

Pindi kinnisvara teatas hiljuti, et kinnisvaraturul tehti kümne aasta tehingute rekord, kui märtsis sõlmiti Eesti suuremates linnades üle 1500 korteriomanditehingu. Viimati oli selline tase 2007. aasta mais ehk enne kinnisvarakriisi.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahter ütles ERRile, et kinnisvaraturg peegledab majanduse üldist seisu ning kui majanduses ei tule mingit sellist ootamatust, nagu oli 2008. aastal Lehman Brothersi pankrot, mille tõttu toona krediidikraanid kõikjal kinni keerati, siis ei peaks ka kinnisvaraga mingeid äkilisi muudatusi toimuma.

"Ületootmine võib tekkida küll, aga see hakkab eelkõige tunda andma tehingute arvu langemises. Kõigepealt hakkab langema tehingute arv ja siis hinnad," märkis ta.

Samas lisas Vahter, et praegu tehingute arv hoopis kasvab ja temas tekitab see küsimuse, milline on tasakaalupunkt, kus inimestel huvi kaob. Hinnad ei ole tema sõnul tegelikult juba pikemat aega kasvanud.

"Hinnatase ei ole juba 2015. aasta aprillist, peaaegu kaks aastat, enam väga tõusnud. Näiteks Mustamäe korter ei ole läinud selle aja jooksul kallimaks."

"Hinnatase ei ole juba 2015. aasta aprillist, peaaegu kaks aastat, enam väga tõusnud. Näiteks Mustamäe korter ei ole läinud selle aja jooksul kallimaks. Küll aga on juhtunud see, miks statistiliselt osaliselt on keskmine hind kasvanud, et tehakse lihtsalt kallimate varadega rohkem tehinguid. Kui enne tehti Mustamäe, Lasnamäe, Õismäe järelturuga rohkem tehinguid, on täna osakaal kaldunud rohkem uuematele korteritele," selgitas ta.

"Need on ka kallimad, nende osakaal terviktehingute arvus on kasvanud ja seetõttu jääb statistiliselt mulje, et keskmine ruutmeetrihind on tõusnud," lisas Vahter.

Domus Kinnisvara Põhja-Eesti regiooni juht Rando Vanaveski ütles, et tehingute arvu osas on praegune seis kümne aasta tagusega võrreldes väga erinev.

"Näiteks Tallinna elanike arv on viimase kümne aastaga kasvanud ca 45 000 inimese võrra," märkis ta. "Seega on igati põhjendatud, et suurem hulk inimesei teeb ka rohkem kinnisvaratehinguid".

Vanaveski lisas, et tollase buumi aegset turgu iseloomustas see, et kinnisvara oli väga lihtne müüa ja eduka tehingu nimel ei pidanud ülemäära palju müügitalenti ja -vilumust olema, nüüd on aga tunda tihedat konkurentsi ja kinnisvaramüüjad peavad müügis väga aktiivsed ja head olema.

"Samuti on turul paika loksunud, sõltuvalt piirkonnast, teatud hinnatasemed, kust jookseb ostjatele vastuvõetav piir ja millest kallimad pakkumised jäävad lihtsalt ostjata," tõdes Vanaveski. "See, kas ja millal ootab kinnisvaraturgu ees krahh, on nii-öelda miljoni dollari küsimus, aga vastus sellele ei peitu praeguseks saavutatud tehingute arvus".

Martin Vahter rääkis, et kriisidel on olnud erinevad põhjused ja praegune situatsioon on 2007. aastaga võrreldes teistsugune, sest pangad praegu liigselt laenu ei anna, vastupidi, nõuded on järjest karmistunud. Samuti ei saa öelda, et suur osa uusarenduste kortereid broneeritaks paberil, enne kui kopp on maasse löödud.

"Kui on näiteks kallimad objektid, siis need seisavad, enne kui ehitus lahti ei ole läinud. Vahepeal oli tõesti natukene defitsiit, aga praegusel juhul seda küll öelda ei saa, nagu läheksid paberil asjad ära. Mulle isegi tundub, et praegu on normaalne protsess, et kui kortermaja on valmis, on veerand kuni kolmandik kortereid müümata," kinnitas kinnisvarafirma juht. "Arendajad on mingites kohtades pidanud ka hindu langetama".

"See, kas ja millal ootab kinnisvaraturgu ees krahh, on nii-öelda miljoni dollari küsimus, aga vastus sellele ei peitu praeguseks saavutatud tehingute arvus."

Hinnatase on Vahteri sõnul 2007. aasta oma juba nominaalselt ületanud. Kui toona maksis äärelinna uusarenduses korteri ruutmeeter 33 000 krooni, siis nüüd on selle hind 2000 eurot ja rohkem.

"Number on justkui sama, aga läbi nende aastate on olnud ka inflatsioon, mis ise kümne aasta peale võib-olla kuskil 20 protsenti. Nii et ka siin on keeruline anda hinnangut, et hinnad on nüüd kõrgemad - tegelikult on ju kõik kallimaks läinud," lausus ta.

"Aga praegu tundub, et hinnatase, -kasv on pidurdunud ja täna uued projektid ikkagi niimoodi müügiks ei lähe. Kõige suurem hitt on ikkagi uus korter magalarajoonis, kõige vajalikum kaup. Endiselt amortiseerub kinnisvara kiiremini kui jõutakse juurde ehitada. Mahtu on vaja, Tallinna elanikkond on kasvanud," nentis Vahter.

Ka Domus Kinnisvara esindaja kinnitas, et vähemalt Tallinna ja Tartu korterite keskmine hind ületab buumiaja taset. Temagi rõhutas samas, et raha väärtus on ajas muutunud.

Elavnemine on Vanaveski sõnul toimunud ka väljaspool Tallinna, näiteks on ka Pärnus ja Viljandis tõusnud keskmine hind. "Põhjuseks ennekõike inimeste üldsie elatustaseme tõus, millega seoses eelistatakse pigem paremas seisukorras kinnisvara," selgitas ta.

Vahter märkis, et järsk jahenemine oleks võimalik mõne poliitilise või finantskriisi tekke puhul. Nii Kreeka kui Euroopa võlakoormad kasvavad endiselt ja probleem pole kuskile kadunud, tõi ta välja.

"Kui aga sealtpoolt pauku ei tule, pole ka kinnisvaraturul põhjust järsku kukkuda. Pangad täna laenu peale ei anna, arendajad peavad omast taskust krundid ostma ja tegema eelmüüki - kinnisvaraturgu pidurdavaid tegureid on ka piisavalt," tõdes Vahter.

Allikas: 17.04.2017 err.ee

1 2 3 4 5 ... 56