Koduvahetus vajab põhjalikku eeltööd
teisipäev, 18. juuni 2013
Senist kodu müüa ja uut osta kavatsedes tuleb iga samm põhjalikult läbi mõelda, et ei tekiks olukorda, kus vanast kodust tuleb juba välja kolida, uut aga veel pole. Asjade sellist seisu annab vältida.
Levinuim põhjus, mis sunnib kodu vahetama, on selle suurus: ühele perele jääb laste sündides-kasvades senine kodu kitsaks, teisel aga, kel lapsed suureks kasvatatud ja oma elu peale läinud, kipub ruumi ülearu olema.
Kinnisvaraasjatundjate kogemus näitab, et sageli tahetakse uus eluase leida samasse piirkonda või linnaossa, kus seni elatud, sest seal on kõik tuttav, kodune ja armas.
Tee selgeks rahalised võimalused
Pole aga vahet, kas soovitakse jääda kodukanti või kolida kaugemale – esimene samm on ikka üks: tuleb välja selgitada oma rahalised võimalused. Täpsustada, kui palju on kogunenud sääste, kui palju on väärt senine kodu, kui suurt laenukoormust ollakse valmis võtma.
Võrreldes saadud tulemusi kinnisvara hinnatasemega meelepärases piirkonnas, hakkabki kujunema pilt sellest, mida saab endale lubada. Muidugi on arukas aegsasti järele uurida ka see, kas pank on valmis vajalikus mahus laenu andma.
Siis võibki alustada otsinguid, mille juures tasub kindlasti kasutada kogenud ja piirkonda tundva maakleri abi. Tema vahendusel võib saada pakkunisi, mis kinnisvarakuulutustesse kunagi ei jõua. Selle eest üldjuhul eraldi maksma ei pea, maakleri tasu sisaldub tavaliselt kinnisvara müügihinnas.
Taga endale piisavalt aega
Pangast tasub uurida võimalust saada uue kodu ostmiseks laenu juba enne vana kodu müümist. Pank arvestab sel juhul ka senist eluaset tagatisena ja mingi aja jooksul, vastavalt kokkuleppele, on võimalik rahulikult uus elamine osta, sisse kolida ning samal ajal vana kodu müügiga tegelda. Nii ei saa tekkida olukorda, et olete sunnitud üürima vahepeal ajutise pinna ja mitu korda kolima või ostma unistuste kodu asemel kiiresti enam-vähem sobiva vaid sel põhjusel, et vana kodu on juba müüdud ja lepingujärgne väljakolimistähtaeg käes.
Kui pole pangapoolset tuge, mis annab võimaluse rahulikult uude koju kolida ja alles siis vana müüa, tuleb senise kodu müüki vormistades eriti hoolega jälgida, et lepingusse saaks kirja väljakolimistähtaeg, millest tõepoolest on võimalik kinni pidada.
Tehingu vormistamise juures võib palju abi olla maaklerist, kes notariaalseid toiminguid ette valmistades nõustab nii müüjat kui ka ostjat ning oskab tänu oma kogemustele juhtida nende tähelepanu sellistelegi nüanssidele, mille peale neist kumbki ise ei oskaks mõelda – nemad ju iga päev kinnisvaratehingutega ei tegele.
Koduvahetaja ABC
Müüjaga lepi kokku tingimused ja vormistamise üksikasjad, üleandmise kuupäev, sissejäävate esemete loetelu jm.
Täpsusta koduostu eelarve: säästud, senise kodu väärtus, laenuvõimalused.
Kasuta uue kodu otsinguid alustades piirkonda tundva maakleri abi – võid saada pakkumisi, mis avalikule turule ei jõua.
Alusta ka vana kodu müüki. Arvesta, et see võib võtta mõne kuu aega.
Kui uus kodu leitud, võta laenusoovi korral kohe ühendust pangaga.
Vajadusel telli ostetava vara hindamisakt ja sõlmi pangaga tasuline laenuleping.
Arvesta tehingukuludega (notari- ja riigilõiv, hüpoteegi seadmise, laenulepingu ning hindamisakti sõlmimise tasud).
Kinnisvara üleandmine-vastuvõtmine toimub pärast tehingu notariaalset vormistamist.
1Partner Kinnisvara konsultant Eleri Soonsein
Allikas: 14.06.2013 Õhtuleht Online
Ökomaja ennetab tervisemuresid
teisipäev, 28. mai 2013
Ökoloogiline elustiil muutub Eestis üha populaarasemaks kõigis eluvaldkondades. Ehituses loodetakse looduslike materjalide kasutamisest ennekõike head enesetunnet ja tugevamat tervist.
Eestis on ökoehitus suhteliselt värske trend - võrreldes näiteks Saksamaaga, kus kõikvõimalikud looduslikud ehitus- ja viimistlusmaterjalid on koos kasutusjuhendiga igas ehituspoes müügil. Eestis pole kõike, mida kasutada soovitakse, sugugi sama lihtne leida.
Miks rajada ökomaja?
Peamine põhjus ökomaja rajamiseks on tervis ja enesetunne. Energiapuudus, stress, väsimus, allergiad ja paljud muud haigused võivad olla meid ümbritsevate sünteetiliste materjalide mõju tagajärg.
Looduslikest materjalidest on võimalik ehitada soojapidav ja kvaliteetne kodu algusest lõpuni. Elementaarne ja kõige levinum materjal on mõistagi puit, mis esiisade aegadest tuntud nii konstruktsiooni- kui ka dekoratiivmaterjalina.
Looduslikest soojustusmaterjali-dest on eelistatuimad olnud saepuru ja höövlilaastud, aga selleks sobivad ka linatakk, roog, merihein, õled jm. Ökomaja katus ehitatakse tavaliselt puidust, kivist või roost, aga selle võib teha ka näiteks mätastest.
Linavilti pannakse heli- ja soojusisolatsioonimaterjalina maja vahelakke ja seintesse. Pilliroogu, mis on peamiselt katusematerjal, kasutatakse ka seinte soojustus-ja heliisolatsioonimaterjalina, samuti lambavilla.
Traditsioonilistest materjalidest kergsavisein on savipiima ja hakkpuidu segu, mis paigaldatakse seinasaalungite vahele. Massiivsavisein on põletamata ja pressitud savitellistest. Seinakattena kasutatakse ökomajade siseviimistluses enamasti savi- ja lubikrohvi, naturaalseid (kohupiima)värve, aga ka pabertapeeti või puitu.
Igal juhu tasub kodu ehitades või põhjaliku remondi tarvis materjale valides mõelda ka sellele, kuidas kodu sisekliima tervislikumaks muuta.
1Partner Kinnisvara konsultant
ÖKOMATERJALIDE EELISED
■ On tervisele ohutud.
■ Ei tekita staatilist elektrit ega erita mürgiseid lõhnu.
■ On enamasti kohalikku päritolu.
■ Ei tekita keskkonda saastavaid mürgiseid jääke, sest on biolagunevad.
■ Õhu kvaliteet paraneb, sest ka seinad hingavad.
SÄÄSTA RAHA
Hästi läbimõeldud arhitektuuri ja soojustusega hoone võib võrreldes tavamajaga kulutada kuni 90% vähem kütteenergiat. Näiteks keeratakse hoone klaasfas-saad päikese poole. Säästu annavad ka tuulegeneraatorid ja päikesepaneelid. Viimaseid saab kortermajas lisaks küttele aasta ringi kasutada sooja vee tootmiseks.
Allikas: 28.05.2013 Õhtuleht (Erileht)
Kas uus buum tulekul? Tallinna uusarendused on välja müüdud.
teisipäev, 28. mai 2013
1Partner Kinnisvara konsultandi Allan Vanatoa sõnul on Tallinna ja selle lähiümbruse uusarendused välja müüdud ning vaakum turul tõstab keskmise hinna 2000 euroni ruutmeetri kohta.
"Kesklinna uude majja alla 2000 euro ruutmeeter kortereid saada pole, aga siiski võib vanemaid kolmandiku võrra odavamalt leida. Uued projektid tulevad peale ning kui nõudlus leeveneb, siis peaksid korterite hinnad ka püsima jääma. Praegu on turul selgelt vaakum ja ka valik on väike, eriti kesklinnas," ütles Vanatoa.
Kinnisvarakonsultandi sõnul on mõnel arendusel läinud samaväärselt hästi nii turulanguse kui -tõusu ajal. "Näiteks NCC ehitatud Vana-Kuuli majad Lasnamäel ning Pärnaõue elamurajooni kõik 100 valmis korterit Kakumäe külje all on välja müüdud. Nüüdseks ehitab NCC aasta lõpuks ligi 70 Kakumäele juurde ja ka neid ostetakse praegu juba ette hästi," sõnas Vanatoa ja lisas, et peamine tegur on asukoht ja usaldus arendaja vastu.
Arendaja jaoks on kõige turvalisem müüa väiksemaid projekte. Viimasel ajal kesklinna kerkinud Uus-Tatari 21, Ravi 13 ja Villardi 11 müüdi kõik väga kiirelt välja.
"Reeglina liigub ostuhuvi ja hinnasurve lainena korteritest edasi järgmise klassi varadesse - ridaelamute ja majade poole, mille turg on praegu vaikne," prognoosis Vanatoa.
Allikas: 27.05.2013 Õhtuleht Online
Kolleegist parem
teisipäev, 28. mai 2013
Mark de Rond kirjutab oma raamatus "Meeskond ja mina", et harmoonia võib meeskonnale kasu asemel hoopis kahju tuua ja ilma sisemise konkurentsita tegutsevad meeskonnad allpool oma võimeid.
Mark de Rond kirjutab raamatus "Meeskond ja mina", et pinge kutsub esile erakordse individuaalse sooritusvõime ja konkurents juurib välja viimsegi ebatõhususe muidu nii koostööaltis õhkkonnas. Kas Eesti ettevõtetes eelistatakse meeskondade ühise eesmärgi nimel pingutamist või tiimisisest konkureerimist?
Lindorff Eesti juhatuse liige Kadrian Jaagund ütleb, et palju oleneb ettevõttest ja töö spetsiifikast, aga neile sobib paremini motivatsioonisüsteem, mis on seotud meeskonnaliikmete individuaalse tulemusega. See tähendab ka omavahelist konkureerimist.
"Ma saan võrrelda kahte meil kasutusel olnud kompensatsioonimudelit," räägib ta. "Algul mõõtsime kogu tiimi, kellel oli ühine eesmärk, rahavoogu, aga see ei toonud nii häid tulemusi, kui näeme praegu. Viimastel kuudel on meil kasutusel olnud personaalne raha tagasitoomise hindamine. Nüüd saavad boonust need, kes etteantud ootusi ületavad. Ja tulemus on kokkuvõttes selgelt parem," räägib ta. Seega on tema sõnul konkurents selgelt tervitatav ka tiimis - finantstulemuste aspektist paneb konkurents meeskonnas inimese rohkem pingutama.
Avatus hoiab ära koleda konkurentsi. Eelkõige meeskonna harmoonilise õhkkonna seisukohast lähtumise korral ei oleks tulemus sedavõrd hea, usub Jaagund.
Muidugi ei tähenda see seda, et nende meeskonnas harmooniat ei ole, lisab ta. "Kui õhkkond läheb liiga teravaks, mõjub ka see kehvasti," selgitab Jaagund. Seepärast peab olema avatud.
"Kõik meeskonnaliikmed teavad iga päev teiste tulemust. See on võti, mis ei lase minna konkurentsil koledaks. Töötajad on kursis, kui palju teised iga päev raha sisse toovad. Just avatus ja läbipaistvus ei lase konkurentsil minna liiga teravaks, mis hakkaks tulemusele hoopis vastu töötama," räägib ta.
Selles on oluline roll ka keskastme ehk tiimijuhtidel, ütleb Jaagund. "Juht peab hoidma kätt pulsil ja tundma töötajate iseloomu. See on nagu spordis, nagu jooksuvõistlustel, kus on näha, kes on sinust ees ja kes taga. Vaja on visuaalset ülevaadet hetkeseisust."
Konkurendi hea tulemus innustab. 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter leiab, et konkurentsimomendi tekitamise mõttekus oleneb ettevõtte tegutsemisvaldkonnast. "Meil on kolm valdkonda: ehitus, kinnisvara hindamine ja kinnisvaravahendus. Hindamisel annab hinnangu kaks inimest, koostööta poleks see võimalik," selgitab Vahter. Sama kehtib ehituse puhul. "Üks projektijuht teeb ühte asja ja teine teist, konkureerimine ei anna siin midagi," lisab ta.
"Mis puudutab maaklereid, siis selles vallas on konkurents tervitatav," jätkab Vahter. "Hea tulemusega maaklerid kutsuvad ka teisi tegutsema ning sisendavad usku, et suured käibed on reaalselt olemas ja nende poole tasub püüelda. Maaklerid on ju nagu iseseisvad ettevõtjad, nende tulemus ei sõltu üksteise tööst," räägib ta.
Vahter on pidanud ka ise töötama kunstlikult tekitatud konkurentsiolukorraga ettevõttes, mistõttu ta ei usu, et see midagi juurde annab. "Konkurents saab olla jooksurajal, kus kõigil on ühine start ja samad tingimused, näiteks ilmastikuolud ja tuul. Aga ehituses on tegu erinevate linnade, projektide ja summadega. Kahjumisse võivad jääda nii väikesed kui ka suured hooned, midagi ei saa võrrelda. Kõrvutada on võimalik standardseid tegevusi, nagu kilude karpi panemine või maalrite viimistletud ruutmeetrid," räägib ta.
Igaüks Viru hotelli müüa ei suuda. Kinnisvaravahenduse objektid on samuti unikaalsed. Ent oluline on vahendamise kvaliteet, nendib Vahter. "Loeb kogemus. Suuri ja eksklusiivseid objekte igaüks müüa ei suuda. Võin küll öelda maaklerile, et müü Viru hotell maha, aga kõik sellega hakkama ei saa. Siin avaldubki kogemus, mis väljendub ka vahendustasu suuruses. Mõni suudab hästi müüa näiteks Lasnamäe kortereid ja teine eksklusiivseid eramuid, seetõttu toimub spetsialiseerumine," selgitab ta.
Turg ja piirkond on sama ning võimalused seetõttu kõigil ühelaadsed. "Eks maaklerid ikka vaatavad teiste tegemisi ning seavad eesmärgi järgmisel aastal suuremaid tehinguid teha," lisab ta.
WOW Eventsi tegevjuht Olavi Ruhno ütleb, et meeskondades, kus harmoonia asemel valitseb konkurents, on palju pingeid, mis toob kaasa pideva kaadri vahetumise. "Aga mina juhina seda ei soovi," sõnab ta.
Loov meeskond ei saa olla konkurentsil põhinev, usub Ruhno. "Meil on tarvis harmooniat, mitte vaidlust, kellelt üks või teine mõte tuli. Töötajad ei saa võidelda ainult enda ideede eest, nad peavad võitlema firma eest," ütleb ta ning lisab, et inimesed töötavad ettevõttes sellepärast, sest neile meeldib seal, mitte sellepärast, et iseenda ideede eest võidelda.
Ideel võib olla mitu autorit. Sündmusturunduse valdkonnas ei saa tõmmata selget piiri, kelle idee üks või teine asi on.
"See on nagu lõngakera, mida hakatakse lahti harutama ja igaüks annab sellesse oma mõtteid. Kui mina ütlen mingi asja välja, siis see ei ole minu idee, vaid see on tiimitöö tulemus. Minu jaoks juhina ei ole oluline, kes ühe või teise asja tunniajalise arutamise jooksul välja käis, vaid et klient oleks lõpptulemusega rahul," selgitab Ruhno.
Ta ütleb, et igal projektil on küll oma juht, ent projektide algussetappides võtavad ideede väljapakkumisest osa kõik, igaüks annab oma panuse.
Võistlusmoment - loomuomane vajadus
Võistlusmomendi allasurumine meeskonnas võib kasu toomise asemel karuteene teha, sest leidub inimesi, kelle jaoks on vajadus konkureerida sama loomuomane nagu vajadus toidu järele.
Mark de Rond kirjutab Äripäeva raamatuklubi välja antud teoses "Meeskond ja mina", et kõigi aegade väidetavalt parim sportlane ja 1990. aastate edukaima korvpallimeeskonna liige Michael Jordan ei teinud oma konkurentsihimust mingit saladust. Tema jaoks oli just konkurents see, mis lõkke põlemas hoidis.
Saavutustahe motiveerib.
Kuulsuste Halli liikmeks saamise kõnes nimetas ta ära kõik need, kes tema kujunemisaastatel ta tähelepanust ilma jätsid.
Leidub vaid üksikuid organisatsioone, kes oma töötajaid samasugusel moel üksteise vastu ässitavad. Kuid sellegipoolest, kui kolleegid omavahel mõne lepingu saamises, uue mängu või tarkvara loomises konkureerivad, siis võistlevad nad ka selle nimel, kes saab parema ligipääsu ressurssidele, ametikõrgenduse, parema staatuse või osa muudest boonustest, kirjutab Rond.
"Meeskonnasisene rivaalitsemine on eriti tugev suurtes konsultatsioonifirmades, kus liikumine karjääriredelil alates praktikandist kuni partneri staatuseni välja võrdlemisi kindlalt paika on pandud.
Viimane takistus, mis tuleb ületada, et saada osa partneritele ette nähtud kasumist ja nautida sellega kaasnevat võrdsust, on ühtlasi kõige raskem. Sellele kohale on firma eri osakondadest palju kandidaate, keda on julgustatud karjääriredelil ülespoole liikumise jooksul tegema koostööd teistega, kuid kes samal ajal teavad, et partneriks saamise protsessis on konkurents ülitihe ning võib juhtuda, et mõni kolleeg näppab magusa koha otse nina alt ära.
Konkurentsi tagajärjed. Selline sisemine konkurents võib töötajates tekitada tunde, et meeskond ei toimi, mis tegelikult ei pruugi üldse tõele vastata. Väike annus sisemist konkurentsi võib aidata tipptegijates parima esile tuua. Võistlusmomendi allasurumine võib aga meeskonnale hoopis karuteene teha, kirjutab Mark de Rond.
Tasub teada
Mida võib spordi näitel meeskondade kohta õppida?
Meeskondi saab panna häid tulemusi saavutama, kuid seda üksnes selle liikmeteks olevate üksikisikute kaudu.
Juhtidel tuleb kõigepealt aru saada enda juhitavate inimeste isikupärast, ambitsioonidest ja hirmudest.
Üksnes kõigest sellest teadlik olemine ja sellega tegelemine aitab meeskonnal oma tõelist potentsiaali saavutada.
Tipptegijatest koosnevas meeskonnas võib tulemuste saavutamisele kaasa aidata meeskonnaliikmete ebavõrdsus.
Efektiivse meeskonnatöö võtmepõhimõte on äärmiselt lihtne: eeldusel, et tegemist on võimekate inimestega, tuleb neile lihtsalt anda midagi, millest nad hoolivad rohkem kui iseendast.
Allikas: 27.05.2013 Äripäev (Juhtimine)
Kuidas koostada kuulutust eluaseme üürile andmisest?
teisipäev, 28. mai 2013
Loe edasi venekeelselt lehelt
Allikas: 24.05.2013 Delovoje Vedemosti Online
Foto peab töötama teie heaks
teisipäev, 28. mai 2013
Loe edasi venekeelselt lehelt
Allikas: 22.05.2013 Delovoje Vedemosti (Ehitus)
Rendihinnad Narvas šokeerivad
teisipäev, 28. mai 2013
Loe edasi venekeelselt lehelt
Allikas: 22.05.2013 Delovoje Vedemosti (Ehitus)
Pool korterite ostu-müügitehinguid teostatakse ilma panga osaluseta
teisipäev, 28. mai 2013
Tavapärane summa, mille eest eluase laenu abita ostetakse, on 40 000–60 000 eurot.
Uus Maa kinnisvarabüroo aprillikuises turuülevaates tõstsid analüütikud esile, et kuigi kinnisvaratehingute arv kasvab, ei pane see inimesi hoogsalt laenu võtma — ligi pooled korterid ostetakse omavahendite eest, ilma panga toetuseta.
Samasugust ja kasvavat trendi kinnitab ka hiljutine sihtasutuse Kredex analüüs, milles tuuakse esile, et kui buumi ajal oli eluasemepindade tehingute käive võrdne selleks võetud laenudega, siis nüüd finantseerivad ostjad 45% tehingutest n-ö oma rahaga.
6% vahetaks elukohta
Uus Maa analüütiku Risto Vähi sõnul on neid inimesi, kel on mitukümmend tuhat eurot kinnisvara ostmiseks kohe välja käia, väga mitmesuguse taustaga.
„Esiteks kindlasti välismaalased, kes siia elama-tööle tulnud, aga ka venelased, kes paigutavad oma raha soodsatesse Ida-Virumaa või Kagu-Eesti korteritesse või kallima hinnaklassi suvekodudesse Narva-Jõesuus. Kindlasti ka kohalikud investorid-ettevõtjad, aga ka inimesed, kes vahetavad suurema korteri väiksema vastu,” tõi Vähi näiteid.
Kohalike aktiivsuse suurenemise taga võivad olla ka pankade olematud intressid, mistõttu kaotab raha hoiustamine mõtte. 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter kinnitas, et omavahendite eest ostjate osakaal on oluliselt suurenenud, keskmine ostusumma, mida kohe tasuda suudetakse, jääb vahemikku 40 000–60 000 eurot.
Allikas: 13.05.2013 Epl.ee
Suvilad on tänavu populaarsemad ja kallimad
teisipäev, 28. mai 2013
Tavapärase märtsi-aprilli asemel algas suvilate müügihooaeg tänavu juba aasta alguses ning ka küsitavad hinnad on mullusega võrreldes kolmandiku kallimad, tõdeb 1Partner Kinnisvara maakler Olmer Õigus.
Tema sõnutsi paistab, et huvilised kartsid hinnatõusu ja soovisid ostutehingu enne kõrghooaega ära teha.
Kõige suurem huvi on Õiguse sõnutsi suvilate vastu, mille hind jääb alla 40 000 euro ning mis asuvad Tallinna piirist kuni 30 km kaugusel. Linnarahvas on järjest enam hakanud magalakorteri kõrvale otsima suvilat, mis võiks olla pensionipõlves ka põhielukoht.
Seda mõtteviisi soodustab maakleri sõnutsi kommunaalteenuste jätkuv tõus kortermajades. Kallimates piirkondades on vanemad tüüpsuvilad järjest haruldasemad.
------------------------------------------------------
Tehingute keskmised hinnad populaarsemates piirkondades:
• Saku vald (Üksnurme, Roobuka, Metsanurme, Kiisa, Kasemetsa): 25 000 – 35 000 eurot
• Keila vald (Meremõisa, Tuulna, Lohusalu, Laulasmaa, Kloogaranna, Keila-Joa, Käesalu, Kersalu): 35 000 – 45 000 eurot
• Harku vald (Vääna-Jõesuu, Muraste, Tabasalu, Suurupi, Rannamõisa, Naage, Vääna): 45 000 – 65 000 eurot
• Kiili vald (Luige, Sausti, Kiili): 35 000 – 45 000 eurot
• Saue vald (Hüüru, Maidla, Vatsla): 20 000 – 25 000 eurot
• Kernu vald (Kaasiku, Laitse, Kibuna): 15 000 – 25 000 eurot
Allikas: 12.05.2013 Tarbija24.ee
Kui palju saab kinnisvara hinnas tingida?
teisipäev, 28. mai 2013
Majanduslanguse aastatel muutus enesestmõistetavaks, et kinnisvara ostmisel tingis ostja küsitud hinnast veerandi või isegi kolmandiku alla. Milline on see praegu, vahendab LVM Kinnisvarablogi.
Kriisiajal oli tingimisruum suur. "Reaalsete tehingute puhul jäi hinnalangus siiski suurusjärku 15– 20 protsenti," ütles Rime Kinnisvara Vahendus ASi juhatuse liige Monica Meld.
Kui palju aga praegu kinnisvara soetamisel hinda meelepärasemaks tingitakse ja kui tulemusrikas see on?
"Neli-viis aastat tagasi oli turul palju laenulõksus kliente – kehv olukord lõigi eelduse ja võimaldas soovijatel omandada objekte väärtusega alla normaalse müügihinna," rääkis LVM Kinnisvara OÜ juhatuse liige ja maakler Ingmar Saksing põhjustest, miks hinnasurve üldse tavaliseks nähtuseks sai.
“Nüüdseks on küll pinged vähenenud, aga hinnas kaubeldakse ikkagi ja ostjad tagasihoidlikud kindlasti pole,” ütles ta ning lisas, et praegu on tehingu ja pakkumise suhe turuhinnale üsnagi lähedane. Määr, mille ulatuses hinda soodamaks kaubeldakse, on umbes 20 protsenti. Kuid Saksing rõhutas, et tingimisruum pole alati must-valge, arvestada tuleb mitme mõjuteguriga.
Meldo tunnistas samuti, et turg on viimaste aastatega muutunud stabiilsemaks ning elamute müügihinnad kinnisvaraportaalides vastavad reaalsusele ehk tehingute ja pakkumiste käärid on suhteliselt olematud. Tahtmata protsentuaalselt hinnaerinevust välja tuua, sest mõjufaktoreid ja iseärasusi on sama palju kui objekte, oletas Meldo siiski, et tehinguhinna saab pakkumishinnast väiksemaks rääkida 5–10 protsendi ulatuses.
Hinnavahe kuni viiendik
OÜ Domus Kinnisvara Põhja-Eesti regiooni juht ja maakler Rando Vanaveski analüüsis Domus Kinnisvara Põhja-Eesti regioonis hiljuti sõlmitud tehinguid.
“Saadud tulemused ei pretendeeri kindlasti ühele ja ainsale tõele, kuid loovad parema ettekujutuse üldpildist. Kinnisvaraportaalides avaldatud pakkumishindade ja reaalsete tehinguhindade vahe on keskmiselt 15–20 protsenti,” märkis Vanaveski ning lisas, et sedavõrd suurt erinevust tekitavad portaalides üleval rippuvad objektid, mille pakkumishinnad on ebareaalselt kõrged.
“Loomulikult kaubeldakse ka nende objektide hinnas, mis juba on turuhinnale lähedase pakkumishinnaga. Sellisel juhul aga tingimisruum eriti suur ei ole või puudub see üldse,” tõdes ta.
“Sama unikaalne, kui on kinnisvara, on selle hind,” ütles OÜ 1Partner Kinnisvara Eesti juhatuse esimees Martin Vahter. Kinnisvaraobjekti müügi taga on müüja otsused ja valikud ning kui soovitav tehinguhind on ligilähedane turutingimustele vastavaga, tekivad ka ostuhuvilised, lisas ta. Seega saabki hinna kauplemisel määravaks objekti müüja otsus.
Olulisim on tingimisel argumenteeritud faktide esitamine – põhjenduseta odavamat pakkumist tehes ei pruugi tihti isegi läbirääkimiskõnelused alata. Rusikareeglit kauplemisel ei eksisteeri.
Allikas: 10.05.2013 Delfi.ee
