Member of 1Partner International

Vahter: Tallinn vajub laiali

reede, 16. juuni 2017

1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul vajub linn mitmesse suunda laiali, tekivad uued keskused ja see mõjutab oluliselt piirkondlikke hindasid.



“Telliskivi loomelinnak, Balti jaama turg ja ka kunstiülikooli kolimine tõstab linnapoolse Kalamaja hinda,” ütles ta.

“Sellest tulenevalt läheb hinda ja nihkub Kopli suunda Kalamaja mõtteline teine külg. Kui varem oli Kalamaja piiriks Kungla tänav, edasi Volta, siis nüüd juba koos Arsenali keskuse valmimisega Erika tänav. Järgmisena tuleb Sitsi ja kuna kõik need tänavad lähevad mõtteliselt juba Kalamaja alla, siis muutuvad sellega ka kallimaks,” rääkis Vahter.

Teine arenev suund on Ülemiste, kus praegu on liikluskaos. “Ülemiste City ja piirkond laiemalt korrastuvad ja muutuvad järjest populaarsemaks äripiirkonnaks,” rääkis Vahter.

Allikas: 09.06.2017 Äripäev

Kuuülevaade: Tallinna kortermüük tõusis hüppeliselt

reede, 16. juuni 2017

Mais müüdi Tallinnas 848 korterit, mis on 21 protsenti enam kui aprillis, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.



1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul vajub linn mitmesse suunda laiali, tekivad uued keskused ja see mõjutab oluliselt piirkondlikke hindasid. "Telliskivi loomelinnak, Balti jaama turg ja ka kunstiülikooli kolimine tõstab linnapoolse Kalamaja hinda," rääkis Vahter.

"Sellest tulenevalt läheb hinda ja nihkub Kopli suunda Kalamaja mõtteline teine külg. Kui varem oli Kalamaja piiriks Kungla tänav, edasi Volta, siis nüüd juba koos Arsenali keskuse valmimisega Eerika tänav. Järgmisena tuleb Sitsi ja kuna kõik need tänavad lähevad mõtteliselt juba Kalamaja alla, siis muutuvad sellega ka kallimaks,” rääkis Vahter.

Teine arenev suund on Ülemiste, kus praegu on liikluskaos, mis küll koos trammitee valmimisega loodetavasti veidi leeveneb. "Ülemiste City ja piirkond laiemalt korrastub ja muutub järjest populaarsemaks äripiirkonnaks," rääkis Vahter.

Mais tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1316 ostu-müügitehingut. Kinnisvaratehingute koguväärtus oli 133 miljonit eurot, mis on 41 protsenti enam kui aprillis ja 26,6 protsenti rohkem kui mullu mais.

Korterite keskmine ruutmeeter maksis mais 1664 eurot (aprillis 1660). Kalleim Tallinna korter müüdi 1 250 000 ning odavaim 3000 euroga.

Mais müüdi Tallinnas 37 hoonestatud elamumaa krunti, mis on kuue võrra rohkem kui varasemal kuul. Kalleim maja müüdi 1 020 000 ning soodsaim 30 000 euro eest.

Möödunud kuul müüdi 16 elamumaa krunti, mis on 13 võrra rohkem kui aprillis. Odavaim krunt maksis 28 000 ja kalleim 1 320 000 eurot.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Allikas: 08.06.2017 Pealinn.ee

5-10 aasta pärast on noorte arvu vähenemist märgatavalt tunda

reede, 16. juuni 2017

 Tallinnasse planeeritakse ja ehitatakse liiga kõrgeid hooneid, millest põhjustatud parkimiskatastroofi vältimiseks peaks avalike väljakute ja tänavate alla parklaid rajama.



1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul pole Tallinnasse 30-korruselisi hooneid vaja, sest vabu krunte on piisavalt.

“Ühe suure maja ehitamine tõstab hüppeliselt nii piirkonna liiklus- kui parkimiskoormust. Üks kõrghoone mõjutab mitmesajameetrise raadiusega ümbritsevat liiklust. Kui mitu suurt maja on kõrvuti, siis tänavate läbilaskevõime väheneb ning tekivad ummikud, mis mõjutavad kogu kvartalit,” rääkis Vahter.

“Ei hoonete arendajad ega ehituslubade väljastamise eest vastutav linn ei planeeri piisavalt parkimiskohtasid. Seetõttu on Tallinna südalinnas juba praegu parkimiskohti vajaminevast vähem,” ütles Vahter.

Ärilehes ilmus täna lugu sellest, milline mõju on kinnisvaraturule sellel, et 5-10 aasta pärast väheneb oluliselt kinnisvaratehingute mõttes kõige paremas vanuses ehk 25-35-aastaste noorte arv. Loe seda lugu siit. 1Partner Kinnisvara elamispindade grupi partner näeb samuti, et aastate pärast on sel märgatav mõju.

1Partner Kinnisvara hinnangul ei ole täna veel kindlasti märgata rahvastiku noorema poole vähenemise mõju kinnisvarasektorile. Kindlasti aga sellel oma märgatav mõju järgneva 5-10 aasta jooksul juba võiks olla.

Kõige loogilisem ja esmane võiks ju olla odavamapoolsete üürikorterite huvi vähenemine juhul, kui mingist hetkest vähenevad juba reaalselt üliõpilaste read. Ülejäänu osas aga on tuleviku etteennustamine selline töö, mida enda õlule võtta ei tahaks. Siin on paraku ka palju muid muutujaid.

Mõned tähelepanekud hetkel kinnisvaraturul toimuvast arvestades vanuselist jaotust:

Üllatavalt palju annavad tooni nooremapoosed, umbes vahemikus 25-35, kortermajade uusarenduste juures. Selgub, et meil on tuntav osakaal hea sissetulekuga noori, kes on kas ise suutnud sissemakseteks raha kõrvale panna või ka vanemate toel ja neile on ka krediidiasutuste uksed valla. Teine vanuserühm, kes uusarenduste juures tooni annavad, on üle 40-aastased, kes on jälle teistpidi heal järjel. Nemad on tihtipeale koguni ühe pangalaenu juba varasemalt ära jõudnud maksta ja nüüd kasutavad olemasolevat või kogutud vara ning ei kasuta üldse panga abi või siis jätavad investeeringuna vana korteri alles.

Ülejäänud turusegmentides on asi juba pisut tavapärasem ja ostjate-müüjate tasakaalus mingeid erilisi muutusi märganud ei ole. Lastega, kasvavad pered kolivad kas vastavajalt vajadusele ja võimalustele suuremasse korterisse või ka juba oma majja. Pigem võiks välja tuua sellise üldise suhteliselt mõistliku ootuse oma elamispinnale, otsuseid tehakse ratsionaalseid kaalutlusi arvesse võttes ja üleüldises mõttes pole näha nt sellist massilist „põllu peale oma majja" kolimise buumi nagu see oli umbes 10 aastat tagasi.

Allikas: 31.05.2017 Delfi

Tallinna päästaks maa-aluste parkimismajade rajamine

reede, 16. juuni 2017

“Linn tahab autoliiklust südalinnast eemale suunata, mis on iseenesest hea mõte, kuid samal ajal planeeritakse ja ehitatakse sinna juurde mitmeid kõrghooneid. Tegemist on vasturääkivusega, sest ei saa ju eeldada, et tulevaste hoonete kasutajad või külalised läheksid sinna jalgsi,” rääkis Vahter.



“Kui näiteks Maakri piirkonda kerkib uus maja, siis tõuseb parkimiskohtade nõudlus ning hind lakke. Kui linn tõstab hinda, siis tulevad parkimismajad järgi ja vastupidi,” ütles Vahter ja lisas, et juba praegu on Tallinnas Euroopa ühed kõrgemad parkimistasud.

“Tiheasustusega piirkondades on logistiliselt ja visuaalselt kõige mõistlikum rajada parkimiskohad maa alla. 1-2 korruselised parklad võiks rajada Teatri väljaku ja suuremate liiklussõlmede, näiteks Viru ringi ja Liivalaia tänava alla,” ütles Vahter.

“Eestis selliseid lahendusi peale Vabaduse väljaku suurt kasutatud pole, kuid mujal maailmas on maa-alused parklad, mis silma ei riiva, levinud praktika. Alates Gediminase prospekti ääres pargi alla rajatud parklast Vilniuses kuni Ronda vanalinnani Hispaanias, kus isegi ajaloolise raekoja platsi all on mitmekorruseline parkimismaja. Naljakal kombel on sealsed parkimise hinnad võrreldes Tallinnaga kordades madalamad” rääkis Vahter.

Allikas: 29.05.2017 Linnaleht

Tallinna südalinnas avati uus kontorihoone

reede, 26. mai 2017

Tallinna Vabaduse väljaku lähedal, aadressil Pärnu maantee 18, valmis kuuekordne ja 2270 ruutmeetrine kontorihoone.

1Partner Kinnisvara konsultandi Leelo Ratase sõnul sobitub maja hästi 30ndatel loodud Pärnu maantee tänavapildiga. “90ndatel ja ka eelmisel kümnendil ehitati nii Kalamajja, Kadriorgu kui kesklinna palju maju, mis torkavad silma nagu kuldhammas. Nüüd tehakse palju terviklikumalt ja stiilipuhtamalt ning uusehitised sobituvad olemasoleva hoonestusega paremini kokku,” ütles Ratas.



“Kuigi kraanad on püsti, siis on tegelikult kesklinnas kaasaegsetest äripindadest puudus ning Pärnu maantee 18 maja ongi praktiliselt ainus uus büroo, kuhu pindasid on saada."

Kinnisvaraeksperdi sõnul maksab kesklinna A+ klassi üüripindade ruutmeeter keskmiselt 15-16 eurot kuus.

“Vanema kesklinna pinna eest küsitakse vähemalt 11 eurot. Paradoksaalselt on üürihinnad madalamad vanalinnas – 8-9 eurot ruutmeetrist, peamiselt kehva parkimise ja ligipääsetavuse tõttu,” rääkis Ratas.

Pärnu maantee 18 hoone arendas Estica Estate OÜ, ehitas TTP AS ning üüriga tegeleb 1Partner. Maja sisekujunduse tegi Arhitektuuribüroo Eek & Mutso, Madis Eek ja Kristel Jaanus.

Tutvu projektiga kodulehel: http://www.1Partner.ee/p18

Allikas: 22.05.2017 ohtuleht.ee

 

Kas tasub tudengile kinnisvara osta või pigem üürida?

reede, 26. mai 2017

Üks küsimus. Kas tasub tudengile kinnisvara osta või pigem üürida?



Juba mõnd aega on kestnud olukord, kus nii hoiuste kui ka eluasemelaenu intressid on madalad, samal ajal, kui üürihinnad on suhteliselt kõrged.

Praeguseks on aga olukord mõnevõrra muutunud - needsamad investorid on tudengile sobiva elamispinna hinna kergitanud kas kõrgele või isegi ebamõistlikult kõrgele.

Samal ajal on pidevalt lisandunud uusi kortereid üüriturule. Praegu pole see veel oluliselt üürihindasid mõjutanud, aga paljud korterid seisavad. Kõige selle põhjal prognoositakse mõningast üürihindade korrektuuri, kui palju, saame teada sügise poole, kui on jälle hooaeg.
Nii et osta võib, kui raha olemas, aga ei tasuks karta ka üürimist. Ei pea ennast tingimata siduma kinnisvara omamisega võõras linnas.


MIHKEL OIDERMA, 1Partner Kinnisvara elamispindade grupi juht

Allikas: 19.05.2017 Äripäeva lisa

Uued kaubanduskeskused löövad turu segamini

reede, 26. mai 2017

2018. aastal valmivad keskused põhjustavad üürihindade languse ja ebaterve konkurentsi. Poodidele tähendab see palgakulu suurenemist ja tööjõupuudust, koguni pankrotte.

Tallinnas on praegu kaubandusruumide osa elaniku kohta üks Euroopa suuremaid ja iga uue keskuse rajamisega jääb turuosalistele vähem raha kätte.



Tänavu avasid kaubanduskeskuste turul suurtulijatena uksed ligi 10 000-ruutmeetrise üüripinnaga Arsenali keskus, Pirita keskus ja veidi väiksem Maardus asuv Pärli keskus. Hoog aga alles läheb käima. Tänavu avatakse kauaoodatud Balti jaama turg ja Norde Centrumi asemele kerkib Nautica. 2018. aastal peaks valmima Admiraliteedi basseini ja Ahtri tänava vahele ehitatav Porto Franco ja Ülemistele T1 keskus.

Kaugemas tulevikus terendab veel Tallink City, mis peaks mahutama 70 000 ruutmeetrit äriruume. Samuti on võimsad plaanid käinud välja Baltimaade suurimaks kaubanduspargiks pürgiv Gate, kuid plaanidest kaugemale pole veel jõutud.

Kuidas uutel keskustel läheb ja palju neid veel turule mahub?

1Partner Kinnisvara büroo- ja kaubanduspindade grupijuhi Ruth Andreseni hinnangul avavad kõik keskused uksed peaaegu täis majaga, aga reaalsus selgub siis, kui keskus on juba aasta jagu avatud olnud. „Siis tulevad välja kontseptsioonivead ja osapoolte liiga kõrged ootused, seda väheste ostjate ja liiga kõrge üüri ootuse osas,” ütleb ta. See on juba juhtunud näiteks Pärli keskusega, kus on ikka veel mõned üüriruumid täitmata.

Uus Maa kinnisvarabüroo analüütiku Igor Habali sõnul on uute keskuste kontseptsioon väga sarnane. „Meelelahutuse täidab ära kino, jõusaal ja söögikohad, mis eristab neid küll vanadest kaubanduskeskustest, kuid omavahel võrrelduna on nad väga sarnased. Praegu, kui uue kontseptsiooniga keskusi on veel vähe, ei põhjusta see neile erilisi probleeme, kuid selliste keskuste lisandumisel hakkab tarbija tahtma enamat,” sõnab Habal.

Tavapärased on ka n-ö ankurüürnike ehk toidupoodide ümber koondunud väiksemad poed, mis on kurtnud, et keskuse külastatavus on suur ainult tänu toidupoele. Mustika kaubanduskeskuse juhi Tiina-Piret Peegeli sõnul on korralik toidupood igale suuremale keskusele kasuks. „Toidupoe osakaal keskuse külastajate arvust on kindlasti kaubanduskeskuste kaupa väga erinev. Selline osakaal ja tähtsus sõltub paljuski toidupoe margist ja suurusest, sihtgrupist ja asukohast. Meie keskuses ulatub toidupoe külastajate arv mõnel päeval isegi kuni kolmandikuni,” kinnitab ta.

Turg jaotub ümber

E. L. L. Kinnisvara AS-i juhatuse liikme ja AS-i Viru Keskus nõukogu liikme Taavi Ojala sõnul tähendab uute keskuste tulek turu ümberjaotamist. „Turg tervikuna küll kasvab igal aastal lõpptarbijate sissetulekute tõusu tulemusena, kuid see kasv on väike või mõõdukas ja uute pindade lisandumine ületab kindlasti jaemüügi üldist kasvu. Näeme turu ümberjaotamist suurema arvu keskuste vahel ja mõne aja pärast selgub, kes on suuremad kaotajad ja kes on suutnud suurema konkurentsi tingimustes edukaks jääda,” ütleb ta.

Ojala hinnangul on Tallinna turule suur mõju just Ülemistele kerkival T1 keskusel. „See on suuremahuline projekt, mille avamise tulemusel võivad eelkõige Tallinna äärealade suuremate kaubanduskeskuste külastatavus ja kaupluste müügitulu mõnevõrra väheneda, sest turg tervikuna jaotatakse ümber,” selgitab ta. „Teised projektid on väiksemad ja spetsiifilisemad ning nende mõju koguturule on piiratud.”

Üürihinnad langevad

Juba praegu leidub Tallinnas vabu ruume ka parimates kaubanduskeskustes, rääkimata äärelinnadest, kus kaubanduskeskused ootavad pikisilmi üürnikke ja on hakanud üürilepinguid pikendama. Ojala sõnul kaldubki Tallinna turg tervikuna rohkem üürnike poole. „Headele kvaliteetüürnikele on keerulisemas seisus keskused valmis häid pakkumisi tegema,” lausub ta.

Andresen nõustub: kaupmeestel on praegu võimalik omale sobivasse majja kaubandusruume valida ja osa keskusi peab kontseptsiooni muutma. „Selline olukord sõelub välja tugevamad ja spetsialiseerunud keskused. Lepingutingimused ja üürihinnad muutuvad kaupmeeste jaoks sõbralikumaks, aga samas muutuvad nende käibed veel kesisemaks,” selgitab ta.

„Pärast suuremate kaubanduskeskuste tulekut on mitmes keskuses tunda külastajate arvu vähenemist, seetõttu võib arvata, et säilib surve üürihindade madalal hoidmiseks ja esmajärjekorras võidakse lähitulevikus hakata loobuma kas käibepõhisest üürist, mis tavapäraselt lisandub põhiüürile, või alandatakse netoüüri,” räägib Habal.

Samal ajal on kiire palgatõus, vähene kasumlikkus ja suur konkurents muutnud praegused üürnikud märksa ettevaatlikumaks, sest nad teavad, milline on nende võimalus keskustesse laieneda ja et see tooks kaasa konkureerimise sama ettevõtte teiste kauplustega.

Uusi kaubanduskeskusi valitakse ettevaatlikult, sest iga uue arendusega kaasa joostes hakkaks pood konkureerima oma keti vana keskuse poega. Selleks et olukorda päästa, on arendajad sunnitud otsima uusi välisbrände. See aga ei ole lihtne ülesanne, sest väiksesse Eesti turgu suhtutakse skeptiliselt.


Eestis läheb kriisiks

Guido Pärnits

Ülemiste keskuse juht
Pidev kaubanduskeskuste juurdetulek ei ole hea kaubandusele ega kliendile. Tekib ligikaudu 3000 uut töökohta ja tööjõudu lihtsalt ei jätku.

Turul tekib hulganisti pankrotte, sest kaubanduskeskuste üürihinnad ei saa igavesti langeda. Paratamatult tuleb saavutada mingi keskmine üüritase, et arendusel oleks mõtet. Ülemiste keskuse keskmine üüritase on praegu umbes 17-18 eurot. Sul peab olema palju üürnikke, kes kannatavad 30-40-eurost üürihinda, et teistele soodustust teha. Kuid nii tohutu üüripinna suurendamisega ei päästa kauplust see, kui keskus pakub talle 20% üüri allahindlust, sest konkurents läheb liiga karmiks.

Esimese lainena kannatavad kauplused. Keskustel on käes pikk ja suhteliselt odav raha. Nad on ennast finantseerinud suure pangalaenuga, millel on mõistlik intress. Kauplused opereerivad aga lühikese ja kalli rahaga ja kui nad ei suuda oma laene tagasi maksta, siis tulevad pankrotid.

Ma ei näe, et meil oleks lahendus olukorrale, kus turg on kahe-kolme aasta pärast. Siin ei ole ühtegi selget võitjat.

Allikas: 16.05.2017 arileht.delfi.ee

Kinnisvarafirmade hinnangul on üüriturg jahtumas

reede, 26. mai 2017

Kinnisvarafirmade hinnangul on üüriturul tekkinud hinnasurve ning pole välistatud, et mõnede korterite hinnad hakkavad isegi langema.

Kinnisvarafirmade liit viis hiljuti liikmete seas läbi küsitluse, mis näitas, et enamik kinnisvaraettevõtteid näeb praegu turul survet üürihindade alanemiseks.

Kinnisvarabüroo Uus Maa analüütik Risto Vähi kinnitas ERR-ile, et jagab seda arvamust. "Pakkumiste hulk on pidevalt kasvanud ning paljud, kes võiksid olla üürikliendid, on omale hoopis kodu ostnud," ütles ta.

"Hinnalangust ma kohe kuulutama ei hakkaks. Kõigepealt toimub siiski rahunemine ja kui keegi peab hinda langetama, siis pigem see, kes optimistlikus meeleolus oma üürihinnaootused liialt kõrgeks ajas. Kui on aga kvaliteetne korter turuhinnaga, siis sellele pigem on veel huvilisi olemas," märkis Vähi.

Hinnalangus võib tema sõnul oodata pigem kehvema kvaliteedi ja kõrgete kommunaalkuludega kortereid.

"Nagu oma kodu ostmise puhul, nii on ka üüriturul näha ikkagi valiku suurenemist ning alati ei pea see käima enam nii, et kallis on hea ja odav on halb. Konkurentsi kasvades saab ka hea korter olla taskukohasema hinnaga."

Vähi kinnitas, et Tallinna puhul võib survest rääkida põhimõtteliselt kogu linna lõikes, sest uusarendusi tuleb kõikjale. "Kuna [Tallinnas] on liikumisvõimalused head, siis võib inimene valida ka teise linnaosa, kui leiab seal endale parema pakkumise," lisas ta.

"Mujal Eestis võib seda survet võtta kahepidiselt. Üks asi on tõmbekeskus, kuhu ikka liigutakse. Kui seal uusarendused üüriturule suunduvad ning tekitatakse kasvavat konkurentsi, on olukord võrreldav Tallinnaga, kus hea kliendi nimel tuleb hinna või lisaväärtustega atraktiivne olla," ütles Vähi.

"Teisalt on meil palju linnu-asulaid, kust toimub väljaränne ning hinnasurve üha kasvab. Seal polegi enam küsimus, kas ja milline on üürihind, vaid pigem, milliste kommunaalkulude eest korter üürile antakse. Et keegi üldse maksaks arved ja hoiaks maja elus."

Turg on loium, kuid see võib olla hooajaline

Kinnisvarafirma 1Partner elamispindade grupi juht Mihkel Oiderma ütles, et üürikorterite turul on tõepoolest näha kerget hinnasurvet. Põhjused on seotud ülimadalate laenuintressidega.

Oiderma märkis, et juba aasta-kaks on tekkinud juurde erainvestoreid, kes on ostnud uutes majandes kortereid. Tema hinnangul võib keskmisest uusarendusest minna investoritele 15-25 protsenti korteritest, mõned neist loodavad kinnisvara kallimalt edasi müüa, kuid mõned rendivad välja.

Samuti on tema sõnul paljud kinnisvaraomanikud otsustanud uue laenu võtta ja veel ühe korteri osta, jättes alles ka vana.

Samas toonitas Oiderma, et põhjalikke järeldusi üürituru olukorra osas praegu teha ei saa, sest praegune hinnasurve võib olla kokku langenud üürituru normaalse perioodilisusega.

Nimelt on kevad olnud tema sõnul üüriturul traditsiooniliselt vaiksem aeg ning sügis võib tuua turule elavnemise, sest tudengid hakkavad otsima kortereid ning ka paljud töökohavahetused toimuvad pärast suve.

"Hetkel ma ei tahaks seetõttu prognoosinumbreid välja öelda. Ootame ära sügise," ütles Oiderma.

Allikas: 13.05.2017 err.ee

Tallinnas leidsid omaniku miljonieurosed majad ja korterid

reede, 26. mai 2017

Aprillis müüdi Tallinna kalleim korter 980 000 ning maja 1 020 000 euroga, selgub kinnisvarafirma 1Partner maa-ameti statistika analüüsist.



1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on uute korterite osakaal varasemate aastatega võrreldes kasvanud, moodustades hinnanguliselt kolmandiku pealinnas müüdud korteritest. Üha rohkem on neid, kes saavad teama sõnul endale lubada uut korterit uues hoones.

Teine grupp inimesi hoiab Vahteri sõnul praegu pigem enda vana, kuid reaalselt üleliigse korteri endale ja seepärast on neid järelturul suhteliselt vähe saada. "Vanade korterite turg on patiseisus ja hinnadki uutega võrreldes pigem kõrged,” lisas ta.

Vahteri sõnul pole hinnad peale Tallinna ja paari suurema linna kuskil Eestis taastunud. Väga soodsalt müüakse üle Eesti koos maaga suuri talukomplekse. Ning isegi paljud majad Tallinna lähedal, näiteks Laulasmaal või Kloogarannas on omaaegsest tasemest 30-40 protsenti odavamad, rääkis Vahter.

Aprillis tehti Tallinnas 30 protsenti vähem korteritehinguid kui märtsis. “Kuigi turuaktiivsus oli madal, siis raha liikus heldelt ja tehti keskmisest rohkem suuri, miljonini küündinud tehinguid,” kommenteeris Vahter.

Tallinna korteri keskmine ruutmeeter langes märtsiga võrreldes ühe protsendi 1660 euroni, kuid oli mullu aprillist 4,4 protsenti kõrgem. Kalleim korter müüdi 980 000 ning odavaim 5000 euroga.

Aprillis müüdi Tallinnas 31 hoonestatud elamumaa krunti, mis on kümne võrra vähem kui varasemal kuul. Kalleim maja müüdi 1 020 000 ning soodsaim 18 000 euro eest.

Möödunud kuul müüdi kolm elamumaa krunti, mis on viie võrra vähem kui märtsis.

Allikas: 08.05.2016 arileht.delfi.ee

Korterite müük on võtnud rekordtempo

reede, 26. mai 2017

Maa-ameti statistika põhjal tehti esimeses kvartalis kinnisvaratehinguid kokku 765 miljoni euro eest, mida on kolmandiku võrra rohkem kui mullu samal ajal.

Amet rõhutas, et tegemist on erandolukorraga, sest tavaliselt on aasta alguse kolm kuud kinnisvarasektoris küllaltki rahulik aeg. Nüüd aga ületavad esimese kvartali tulemused isegi mulluse neljanda kvartali omasid, kirjutas Delovõje Vedomosti.

Kinnisvarabüroo 1 Partner omanik Martin Vahter leiab, inimesed on muutunud julgemaks ja hakanud aktiivsemalt võlgu võtma. “Niipalju kui mina tean,
pole esimeses kvartalis korterihinnad tõusnud, aga tehingute hulk kasvas 10-15 protsendi võrra,” kommenteeris ta.

Maa-ameti andmeil tehti aasta esimeses kvartalis 11 976 ostu-müügitehingut, mis on isegi 15,1 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal ajal ning 16,4 protsenti rohkem kui kaks aastat tagasi. Võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga tehti tehinguid 0,9 protsenti vähem.

Kriisi künnisel?

Delovõje Vedomosti küsimusele, kas tegemist on kriisieelse ajaga, vastas Vahter, et kriisi tulek sõltub täielikult riigi majanduse seisust.

Adaur Grupi omanik Tõnu Toompark juhib aga tähelepanu, et kui vaadata seda, kui tublisti on kasvanud välja antud laenude hulk, kuidas on kasvanud inimeste sissetulekud ja kui palju on muutunud kinnisvara hinnad, siis tulebki nentida, et mingit anomaaliat siin pole.

Toompark ei ole aga nõus sellega, et hinnad ei ole muutunud. “Ma arvan, et needki kasvavad, eelkõige just uusehitistel. Kuid hinnatõus käib mõistlikus tempos.”Ta lisas, et see mõistlik tempo on 3-6% aastas.

Küsimusele, kas praegu ei ehitata n-ö põllule liiga palju maju, mida ei saa hiljem müüa, vastas Toompark, et arendajad on nüüd palju targemad, kui nad olid buumi ajal - tühjalt seisvaid objekte praegu praktiliselt ei ole.

Allikas: 02.05.2016 Äripäev

1 2 3 4 5 ... 56