Member of 1Partner International

Uus rahvussport kinnisvaras: investor rabab kahetoalist Mustamäe korterit

kolmapäev, 15. veebruar 2017

Kõige kiiremini läheb Tallinna järelturul kaubaks ühe-kahetoaline remontimata korter "mägedel", mis enamasti ostetakse väljaüürimiseks või pärast remonti kasuga mahamüümiseks. Investeerimislaine on kaasa toonud olukord, kus keskealisel põlvkonnal on üks kinnisvaralaen lõppenud ja võetakse teine, et osta korter kas väljaüürimiseks või oma lastele. Need, kes pidanud pealinnas hiljuti kinnisvara soetama, hoiavad kahe käega peast kinni: kortereid rabatakse nina eest, huvipakkuva korteri ülevaatamiseks on järjekorrad ning alati ei õnnestu enne pilku pealegi heita, kui juba on keegi ette jõudnud ja selle ära ostnud. Hinnad aga tasapisi üha kerkivad.

Kinnisvarabürood kinnitavad, et kiiret kukkumist oodata pole, sest senikaua, kui laulva revolutsiooni lapsed pereloomise eas on ning üha enam Tallinnasse elama tulevad, ei saa ka hinnad järsult kukkuda.

Kiiremad tehingud toimuvad mõne nädalaga

Kõige kiiremini kaovad turult väiksemad ja odavamad remontimata ühe-kahetoalised korterid "magalates" ehk Mustamäel-Õismäel-Lasnamäel. Samas ostetakse ka kahe-kolmetoalisi remonditud kortereid, ent needki asuvad eeskätt "mägedel".

"Kõige suurem huvi on hetkel ja on olnud ka eelmise aasta seisuga nö investeerimiskorteritesse ja ehk pigem selliste vastu, millele mõnes mõttes tavainimese hammas peale hakkab. Ühe-kahetoalised remontivajavad korterid liiguvad kõige kiiremini. Aga ei öelda ära ka kolmetoalistest, ka pigem remontivajavad korterid liiguvad kiiremini. Piirkondadeks Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe," loetleb 1Partner Kinnisvara elamispindade grupi juht Mihkel Oiderma.

Kaua keskmine müügiprotsess kestab, varieerub ja sõltub mitmest tegurist.

"Kui on lähtutud reaalsetest tehinguhindadest, siis leiab ostja praktiliselt kohe. Kui aga vaadatakse portaalist või lähtuda naabrimehe pajatustest, siis ei pruugigi tehinguni jõuda. Üldistatult võiks aga siiski öelda tõepoolest, et müügiperioodid on mõnevõrra lühenenud," kinnitab Oiderma.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman väidab, et kui hind on paigas, kestab müük üksikud nädalad. Kahetoaliste puhul lähevad kiiremini kaubaks kuni 60 000 maksvad korterid, kolmetoaliste hinnapiir on 80 000 euro juures, mis kiiret müügiedu lubavad.

"Eelistatud on remonditud kahe- ja kolme-toalised, mis sobivad noortele peredele elu alustamiseks ja samal ajal sobivad väljaüürimiseks. Mitte esimene ega viimane korrus, pigem võiks heas seisukorras olla," loetleb Sooman. "Üüriinvestorite seas on iseäranis nõutud Mustamäe, sest sealkandis on palju keskeri- või kõrgkoole, kus inimesed vajavad elupinda. Paneelikad on odavamad, neid ostetakse rohkem, sest hammas hakkab paremini peale."

Üüriinvestorid vaatavad Soomani kinnitusel just järelturule, kuna seal on korterid odavama soetushinnaga, samas kui üürihinnad uue ja vana korteri vahel pole nii suured kui müügihindade vahed.

Varem hinnatud korter puitmajas on aga keskmise turu jaoks liiga kalliks muutunud.

"Populaarsuselt teine on mõnus pisike puitmajapesa, aga need on nii kalliks läinud, et inimesed enam ei jaksa neid osta. Nende puhul ostetakse samuti kahe-kolmetoalisi, aga perede ja lastega otsitakse juba pigem elamist linnapiiril või linnast välja. Hindade tõttu inimesed kolivadki Sakku, Sauele, Tabasallu jne," ütleb Sooman.

Kõige kiiremad müügitehingud tehakse kõigega, mille hind jääb alla 50 000 euro, kinnitab Mihkel Oiderma 1Partnerist. "Aga ka vahemikus 20 000-25 000 eurosed korterid ühiselamu-tüüpi majades leiavad kiiresti uue omaniku. Need on kõik peamiselt need korterid, mida saab suhteliselt kerge ja odava remondiga korda teha ja välja üürida või kasuga maha müüa," põhjendab Oiderma.

"Viimase aasta absoluutne liider on eestlaste uus rahvusport - korter investeeringuks. Hinnanguliselt kuni kolmandik korteritehingutest tehakse investeerimise eesmärgil, peamiselt väljaüürimiseks, aga ka, et pärast remonti kallimalt maha müüa. Edasi on kõige enam need, kes ostavad endale esimese kodu pärast üürikorterit või vanemate juurest ärakolimist," loetleb ta.

Turg ei lähtu tavaloogikast

"Mõnes mõttes on tänane turuseis justkui pea peale keeratud - ei toimi sellised tavalised või meile harjumuspärased skeemid, kus öeldakse, et kinnisvaraturgu toidavad sünd-surm ja kokku-lahkukolimine. Ikkagi harjumatult palju on tänases seisus neid, kes ei osta otsesest vajadusest, vaid tulevikuks lastele vms," tõdeb Oiderma. "Stabiilne majanduskeskkond ja me oleme jõudnud sinna ajajärku, kus paljudel on tänaseks nö esimene laen makstud ja kui palk lubab, siis miks mitte teine kinnisvara lisaks osta, kas siis investeeringuks või lastele. Sellest on päris palju juttu olnud, et inimestel seisab arvetel vaba raha, üsna mõistlik ja arusaadav, et suur osa sellest jõuab kinnisvaraturule."

Domus Kinnisvara vanemmaakler Agur Tammistu ütleb, et maksimaalselt kestab järelturu korteri müügiprotsess 3-6 kuud. Kõige kiiremini leiavad tema praktikas ostja 55 000 kuni 70 000 eurot maksvad korterid "mägedes".

Temagi kinnitab, et Mustamäe 2-toaline on järelturul kõige likviidsem. "Eraldi tubadega, remontivajav, ostetakse investeeringuks, väljaüürimiseks või siis tehakse kiire ja korralik "müügiremont"," kirjeldab Tammistu.

Remontivajavana ostetakse selline korter umbes 55 000 euroga, pärast korralikku remonti ja köögimööbli paigaldamist müüakse see juba 70 000 euroga maha.

"Ostetakse üliõpilastele, sest üürihinnad on jätkuvalt kõrged, mõistlikum on laenu maksta ja võib ju ka pärast õppeperioodi müüa, sest turg on veel vaikses tõusus, või siis üürile anda," kirjeldab Tammistu tüüpostjat. "Selliseid valmis kortereid ostavad ka noored pered, kes saavad ka juba tehtud remondi pangalaenu sisse paigutada."

Populaarsuselt järgmine on Lasnamäe 1-toaline, mille hinda kinnisvaraturu spetsialistid nö kinnisvaraturu indikaatoriks peavad, nii nagu majanduse temperatuuri mõnes riigis Big Mac'i hinna pealt hinnatakse. Sellise korteri hind on täielikult remontimata kujul umbes 46 000 eurot, korralikult remonditud ja uue köögimööbliga aga 53 000 eurot.

"Ostavad kas noored iseseisva elu alustamiseks või ostetakse vanematele inimestele, kes on oma suurema ja kulukama korteri samas piirkonnas ära müünud," kirjeldab Tammistu sellise korteri ostjat.

Populaarsuselt kolmas on uusarendusse soetatav kolme-neljatoaline korter, neid rabavad noored pered.

""Buumi" soodustavad nii hetkel eraldi leibkondi moodustavad nii noored - valdavalt laulva revolutsiooni perioodil sündinud, keda on võrdlemisi palju ehk 26-30-aastased -, kui ka 30ndates tarbijad, kes soovivad vanema elamufondi tüüpi korteri vahetada uusarenduse vastu," ütleb Arco Vara Tallinna osakonna tegevjuht Elari Tamm.

Tema kinnitusel võtavad kõige mahukamaid laene 30ndates eluaastates ostjad, ent kõige aktiivsemalt võtavad laenu 26-30-aastased.

"Uusarenduste turg on suunatud 30-40-aastastele, tüüpkortereid ostavad valdavalt nooremad. Kõrgemapalgaliste üle 30-aastaste ostjate seas kerkivad esile lisaks uusarendustele ka vanema elamufondi korterid, sest neid ostetakse üürikorteriteks. Uusarendustest läheb üürikorteriteks suurusjärgus kümme protsenti, kesklinnas tõenäoliselt rohkem," ütleb Tamm.

Sooman Pindi Kinnisvarast toimuvat buumiks nimetada ei taha.

"Kui vaatame tehingute arvu, siis ei ole märkimisväärset rallit. Hinnad on küll üles visanud, aga seda seepärast, et pakkumiste arv on väike, inimesi tuleb väljastpoolt Tallinna kogu aeg peale. Kuniks Tallinna elanikkond jätkuvalt kasvab, ma tehingute vähenemist ja turu rahunemist ei näe," ütleb Sooman.

Eraisikute pakkumishindades õhku rohkem

Kinnisvaraspetsialistid tõdevad, et kuulutuse hinnast peavad müümisel enam järele andma omal käel müüjad, neil kipub hinnas rohkem õhku sees olema.

"Tavakasutajate kuulutuste hinnad erinevad tihtipeale 10-15 protsenti tegelikest müügihindadest, kinnisvarabüroode poolt pakutavate objektide hinnad on tavapäraselt juba läbinud hinnaanalüüsi ja neil võib hind erineda kuni viis protsenti," ütleb Agur Tammistu Domus Kinnisvarast.

Elari Tamm Arco Varast lisab, et kõige kiiremini müüdavate varade osas on märgata ka kõige enam hinnas alla andmist. "Kuni kümnepäevase müügiperioodiga varade puhul antakse hinnast alla vähemalt kümme protsenti," selgub Tammistu sõnul statistikast. "Kiireimad tehingud on valdavalt ühetoalistega, mis tõenäoliselt suunatakse üüriturule."

Tüüpkorterite hindu lastakse keskmiselt vähem alla, seal on pakkumis- ja tehinguhinna vahe 3,6 protsenti.

Nö seisma jäänud korterid müüakse lõpuks keskmiselt 15-20-protsendise allahindlusega, ütleb Mihkel Oiderma 1Partnerist. "Need objektid, mis kiiremini liiguvad, need on ikkagi need, mille hind on kohe määratud õigesti ja seetõttu reaalsete müügihindadega kuulutused kaovadki väga kiiresti."

Turu kiiret kukkumist ei paista

Ehkki hinnad on tõusnud kiiresti, on spetsialistide hinnangul nende tõus nüüdseks siiski pidurdunud. Samas pole oodata ka turu kiiret kukkumist.

"Hinnatõus on hetkel aeglane, mis ei tähenda, et hinnad langema hakkavad. Langevad siis, kui krediidiasutuste poolt ostu enam ei finantseerita. Järsku kukkumist ei ennusta," ütleb Agur Tammistu Domus Kinnisvarast. "Täna veel müüge korter, võtke aastaks üürikorter ja siis ostke maja," on tema soovitus.

"Ma julgeks öelda, et järelturu osas on hinnatõus juba pidurdunud. Järsku kukkumist ei ennustaks, selleks peaks midagi olulist veel lisaks juhtuma, kui kinnisvaraturu tavapärane tsükliline kõikumine. Üldises plaanis oleme kinnisvaratsükli selles otsas, kus mingi korrektsioon on oodata, kuid millal, seda on täna veel natuke vara hakata ennustama," tõdeb Oiderma 1Partnerist.

Ka Elari Tamm Arco Varast hindab turu edasist käekäiku pigem optimistlikuna.

"Hetkel ei paista olevat ülemääraseid riske turul hinnalanguse soodustumiseks. Käesoleval aastal ei ole siiski enam oodata senise kiire hinnakasvu jätkumist - inflatsioon hakkab eratarbimiskulutusi tõstma, palgakasv võtab ettevõtete madala tootluse juures hoogu maha, mistõttu tehinguaktiivsus hakkab alanema," kirjeldab ta. "Pakkumiste arv on hetkel kiirelt langenud, sealjuures on siiski oodata uute arenduste najalt pakkumise lisandumist. Pakkumiste arv langeb, tehinguaktiivsus langeb, hinnakasv pidurdub - kui uute turuletulevate uusarenduste müük kulgeb sarnases tempos nagu varem, siis nö ülepakkumise olukorda ei pruugi tekkida ja turg jaheneb ilma suurema järsu kukkumiseta."

Tamm hindab, et lähitulevikus hakkavad statistiliselt sagenema mõneprotsendilised hinnakasvud ja -langused, mis kokkuvõttes tähendabki stabiliseerunud turgu.

Eluasemeturu riskid tulevad tema hinnangul pigem väliskeskkonnast, st sõltuvad nii EL-i pangandusest, riikide lahkumisest kui ka Rootsi kinnisvaraturust.

Allikas: 14.02.2017 uudised.err.ee

Must prognoos: Eestit ohustab Rootsi gripp

kolmapäev, 15. veebruar 2017

Kinnisvaraspetsialistid avaldasid oma musta prognoosi käesolevaks aastaks: halvimal juhul mõjutab Eesti turgu gripp Rootsi kinnisvaraturul, globaalne võlakriis, rahvusvahelised konfliktid ja Eesti valitsus, mis ettevõtjat edasi ahistab. On oht ehitajate ja arendajate pankrottideks.


Parimal juhul püsib kõik nii, nagu on praegu, või kestab peomeeleolu edasi: kasvavad üürihinnad, palgad, tarbimine, kirjutab Äripäeva teemaveebi kinnisvarauudised.ee kuukiri Kinnisvara.


Adaur Grupp kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ütles, et midagi paremaks ei lähe - kusjuures see on tema optimistlik ootus.
"Pessimistlik prognoos näeb ette väliskeskkonna olulist halvenemist, väljendugu see terrorismis, muudes konfliktides või majanduslikus protektsionismis. Valitsus jätkab alustatud aktiivset tegevust kogu ühiskonna, aga eriti ettevõtjate ahistamisel, olgu see siis värvilised numbrimärgid autodele, maksusüsteemi niigi napi selguse täielik kaotamine, pensionisüsteemi pea peale pööramine või muu. Sellised arengud on juba muutnud niigi ebakindlas keskkonnas laveerivate ettevõtjate kindlustunnet, mille tagajärjeks on tööpuuduse kasv. Tarbija kindlustunde vähenemine peegeldub kinnisvaraturul vähenevas nõudluses ja hinnalanguses," arvas ta.


Kliente ei jagu, välismaa omasid riik ei taha


1Partner Kommertskinnisvara maakler Ruth Andresen ütles, et ärikinnisvara toodetakse praegu nii suurel hulgal peale ja sihikud on seatud utoopiliselt kõrgele. "Seepärast usun, et võidavad need, kes teevad kiiremini paindlikke otsuseid, püsides konkurentidest sammu võrra ees." Tema meelest tuleb aasta paljudele kinnisvaraomanikele pessimistlik, sest kliente lihtsalt ei jagu.
Novira Capitali juhtivpartner Arle Mölder pani valitsusele südamele, et idapoolsete, ennekõike Venemaa ja Ukraina maksujõuliste inimeste immigratsiooni tuleks suhtuda sõbralikumalt. "Eesti äri- ja elukeskkonna müük aktiviseeruks selle toel sarnaselt Küprose, Malta ja miks mitte Lätiga," ütles ta.  Mölderi meelest põhjustaks pessimismi kas või “kergekujuline gripp” Rootsi kinnisvaraturul.

Allikas: 13.02.2017 aripaev.ee

Ka muutusteta sujub alanud aasta hästi

kolmapäev, 15. veebruar 2017

RUTH ANDRESEN
1Partner Kommertskinnisvara maakler

Suures plaanis usun, et praegune aasta ei erine väga eelmisest ja paindlikumatel kinnisvaraomanikel läheb hästi.

Kuna ärikinnisvara toodetakse praegu nii suurel hulgal peale ja minu hinnangul on sihikud seatud utoopiliselt kõrgele, usun, et võidavad need, kes teevad kiiremini paindlikke otsuseid, püsides konkurentidest sammu võrra ees.

Aasta saab paljudele kinnisvaraomanikele olema nagunii pessimistlik, sest kliente lihtsalt ei jagu. Arvestades maailma üldist majandusseisu, ei kiirusta keegi muudatusi tegema ning laienemisplaanidega ollakse väga ettevaatlikud.

Allikas: 13.02.2017 Äripäev

Kinnisvara ühisrahastusega võib ka vastu näppe saada

kolmapäev, 15. veebruar 2017

Väidetavalt on Eestis kinnisvara ühisrahastusse oma säästud pannud 10 000 inimest. tegemist ei ole kõrgema intressiga laenu andmisega, vaid pigem kõrgema riskiastmega investeeringuga. Kui majandus õitseb, saavad investorid oma raha koos intressidega tagasi. Kui projekt läheb hapuks, võib oma rahast üpris lihtsalt ilma jääda.

Ühisrahastus on uus ja teretulnud investeerimismoodus, kus igaüks saab oma raha väikeste summade kaupa paigutada. Ühisrahastusega koguvad tavainimestelt vahendeid peale kinnisvaraarendajate kõikvõimalikud idufirmad kuni kallist pilli osta sooviva muusikuni välja. Räägitakse edulugudest ning ebaõnnestumistest pole kuulda. Samas peab arvestama, et on põhjus(ed), miks need ettevõtted ja inimesed pangast raha ei saa, vaid laenavad kõrge intressiga eraisikutelt – see on nende kõrgem või hoomamatum risk. Keegi ei maksa 15-protsendilist intressi niisama.

Eestis on ühisrahastusega kinnisvara arendamine populaarne ja tegelikult ka investeeringuna päris mõistlik. Olen ka ise niimoodi raha paigutanud. Kui kinnisvarainvesteeringu sisenemisbarjäär on tavaliselt kõrge (sul peab olema kümneid tuhandeid eurosid, et ka kõige odavam korter osta), siis ühisrahastusega saab paigutada ka 50 euro kaupa ja niimoodi riske maandada.

Kui majandus õitseb ja arendus müüakse plaanipäraselt ära, siis “raha kiirelt sisse ja kiirelt välja”, toimib. Kerkivad kinnisvarahinnad neutraliseerivad ka kehvema kinnisvaraarenduse riskid. Kui turg aga langeb või projekt jääb venima, võivad raha tagasisaamisega tekkida probleemid.

Miks ei anna pank paberil täiesti normaalsena tunduvale arendusele laenu ja seda peab koguma eraisikutelt? Pank maandab riske ning ootab enne raha andmist, et osad korteritest oleks juba müüdud. Inimesed aga ei osta enne, kui näevad, et krundil töö käib. Arendaja tõmbab sügavalt hinge, võtab hoopis ühisrahastusega laenu, hakkab otsast ehitama ja müüb korterid ära. Siiamaani on see toiminud. Mis aga juhtub siis, kui oodatud müüki ei tule, aga raha on kulutatud?
Kõrvalseisev inimene ei näe projekti sisse, tagatiseks võib tegelikult olla peamiselt arendaja hea tahe. Arendaja võib küll pakkuda tagatiseks esimese järgu hüpoteeki – jama korral saad esimesena raha tagasi. Aga mida teha hüpoteegiga, kui valmis pole isegi vundamenti. Lähed kohale ja vaatad, et kalleim asi krundil on müügiplakat. Samal ajal krundi hind langeb ning omakapital süüakse ära.

Elu on näidanud, et probleemide korral ei pruugi alati kahju kannatada mitte arendaja, vaid laenaja. Õnneks on ühisrahastuse risk ühiskonnale panga pankrotist madalam, sest summad on väiksemad.

Ühisrahastust peaks reguleerima finantsinspektsioon

Laenuandja ei ole kunagi nii hästi projekti sisu ning rahakasutamisega kursis kui arendaja ning peab tegelikult paljuski viimast usaldama. Inimesed ootavad heas usus, et arendaja on viisakas ja teeb lubatud asja valmis ning maksab raha tagasi.

Arendaja võib ühisrahastusega maandada ka isiklikke riske. Võib juhtuda, et arendaja ei panegi tegelikult arendusse oma raha sisse, vaid võtab peale laenu saamist enda osa kohe välja. Kui projekt õnnestub, saab ta kasumit, kui ei õnnestu, ei juhtu arendaja jaoks ka midagi hullu. Raha kaotavad ju ühisrahastajad.

Riskide maandamiseks peaks inimene kõigepealt ise ettevõtte tausta ja senist tööde ajalugu kontrollima. Suuremad ühisrahastusplatvormid kaasavad projekti hindama ning raha hoidma sõltumatud advokaadibürood. Ka see ei garanteeri lõpuni midagi, äririsk jääb, aga läbipaistvust on rohkem.

Inimene peaks lugema hoolikalt läbi ka investeeringu tingimused. Osad arendajad pakuvad garanteeritud intressi, teised vastavalt tulususele eeldatavat tootlust, mis on jällegi riskantsem.
Praegu on avalikkuselt ühisrahastuse vormis raha kaasamine suhteliselt kontrollimatu tegevus, mida võiks finantsinspektsioon enne esimesi ohvreid reglementeerida. Ühisrahastusplatvormid peaks ka ise olema huvitatud, et oportunistid nende turgu ja mainet ei solgi.

Allikas: 12.02.2017 epl.delfi.ee

Tallinna korteritehingute koguväärtus kasvas aastaga 60%

kolmapäev, 15. veebruar 2017

Tallinnas müüdi jaanuaris 753 korterit, mis on 36,9 protsenti rohkem kui mullu samal ajal ning tehingute koguväärtus tõusis lausa 60 protsenti, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul püsib korterite ruutmeetri hind paigal ning tänavu ei ole hinnakasvu näha. “Linnastumine pidurdub, ostujõud ei kasva hüppeliselt ning inimestel pole lihtsalt raha rohkem maksta,” ütles Vahter.

Martin Vahteri sõnul mõjutab korteritehingute koguväärtuse tõusu ostu-müügitehingute arvu suurenemine, mitte kinnisvara hinnakasv.

“Kinnisvaraturg on kõige aktiivsem Tallinnas ja Harjumaal, kus liigub 70 protsenti kinnisvarasektori rahast. Pealinnas ostetakse kolmandik kortereid investeeringuks, lastele või väljaüürimiseks. Seetõttu lisandub ka palju üürikortereid ning üürihindade kasvu tänavu ette näha ei ole,” lisas vahter.

Kinnisvaraeksperdi sõnul on Tallinnas ja Harjumaal vajunud täiesti kössi vanade nõukodudeaegsete eramute nõudlus.

“Pirital ja Nõmmel maksavad 60ndatest pärit täiesti elatavad majad enam-vähem sama palju kui tühi krunt. Kui just ei ole arhitektuurselt väärtuslik hoone, siis ei ole vanu maju enam majanduslikult otstarbekaks renoveerida ja hinnavahe tühja krundiga on kahanenud pea nulli,” lisas Vahter.

Jaanuaris tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1191 ostu-müügitehingut. Tallinna kalleim korter müüdi 418 000 ning odavaim 1000 euro eest. Jaanuaris müüdi Tallinnas 23 hoonestatud elamumaa otstarbega krunti, mis on kolme võrra vähem kui varasemal kuul. Lisaks müüdi möödunud kuul neli hoonestamata elamumaa krunti, mis on kahe võrra vähem kui detsembris.

Allikas: 08.02.2017 ohtuleht.ee

Vahter: korteriturul peatab hinnakasvu raha puudus

kolmapäev, 15. veebruar 2017

“Korterite ruutmeetri hind püsib paigal ning tänavu ei ole hinnakasvu näha - linnastumine pidurdub, ostujõud ei kasva hüppeliselt ning inimestel pole lihtsalt raha rohkem maksta,” ütles 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter.

Tema sõnul mõjutab korteritehingute koguväärtuse tõusu ostu-müügitehingute arvu suurenemine, mitte kinnisvara hinnakasv.

Maa-ameti statistika põhjal müüdi Tallinnas jaanuaris 753 korterit, mis on 36,9 protsenti rohkem kui mullu samal ajal, tehingute koguväärtus tõusis lausa 60 protsenti.

“Kinnisvaraturg on kõige aktiivsem Tallinnas ja Harjumaal, kus liigub 70 protsenti kinnisvarasektori rahast. Pealinnas ostetakse kolmandik kortereid investeeringuks, lastele või väljaüürimiseks. Seetõttu lisandub ka palju üürikortereid ning üürihindade kasvu tänavu ette näha ei ole,” lisas Vahter KPMSi pressiteate vahendusel.

Kinnisvaraeksperdi sõnul on Tallinnas ja Harjumaal ära vajunud vanade nõukogudeaegsete eramute nõudlus. “Pirital ja Nõmmel maksavad 60ndatest pärit majad enam-vähem sama palju kui tühi krunt. Kui just ei ole arhitektuurselt väärtuslik hoone, siis ei ole vanu maju enam majanduslikult otstarbekaks renoveerida ja hinnavahe tühja krundiga on kahanenud pea nulli,” lisas Vahter.

Jaanuaris tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1191 ostu-müügitehingut. Tallinna kalleim korter müüdi 418 000 ning odavaim 1000 euro eest. Jaanuaris müüdi Tallinnas 23 hoonestatud elamumaa otstarbega krunti, mis on kolme võrra vähem kui varasemal kuul. Lisaks müüdi möödunud kuul neli hoonestamata elamumaa krunti, mis on kahe võrra vähem kui detsembris.

Allikas: 08.02.2017 aripaev.ee

Uued teed ja elurajoonid: Kadrioru mereäärne ala muutub tundmatuseni

kolmapäev, 15. veebruar 2017

Kadrioru Russalka poolse piirkonna planeeringu järgi on sinna varsti oodata uusi tänavaid, Rannapargi ja teisi moodsaid elurajoone ning isegi kaubanduskeskust. Kadrioru rannapoolne piirkond on 1930ndatel merre täidetud ja jäänud siis aastakümneteks hooldamata kõnnumaaks.

Tallinna linna kehtestatud detailplaneeringu järgi võiks senist tühermaad hakata varsti lausa Uus-Kadrioruks nimetama, sest piirkond avatakse linnarahvale ja arendatakse mõnusaks elukeskkonnaks.

Detailplaneering ei tähenda, et ehitama hakatakse kohe ja korraga, kuid määrab tingimused ja teeb ehitamise võimalikuks. Planeeritav hoonestus väärtustab ja heakorrastab maa-ala ning soosib olemasolevate hoonete renoveerimist.

Uued elamud ja kaubanduskeskus

Kadriorg on miljööväärtuslik piirkond ja linna detailplaneeringu kohaselt peavad nii hoonete kõrgused, tihedus kui ka avanevad vaated olema hästi paigas. Näiteks peavad säilima vaated linnale nii Maarjamäe memoriaalilt, Pirita sadama kailt kui ka Merivälja muulilt.

Kõrghooneid piirkonda ei tule, maksimaalne hoonete kõrgus on 4-5 korrust. Plaani järgi luuakse palju haljastust, et seal oleks endiselt mõnus elada ja jalutada.

Piirkonda tulevad mitmed uued elurajoonid. Näiteks Tuukri tänava äärde, endise lõbustuspargi territooriumile. Üle 10 korterelamu tuleb Reidi tee äärde.

1Partner ehitab juba praegu Tuukri ja Filmi tänava ristumiskohas piirkonna keskset Rannapargi kvartalit, mis valmib 2017. aasta lõpus. Nii-öelda uue Kadrioru värskeim Rannapargi kvartal hakkab välja nägema väga moodne. Kvartalit ümbritseb suletud ja turvaline hooviala linna moodsaima mänguväljakuga ning korterite akendest avanevad vaated merele ja vanalinnale. Rannapargi kohta saad lisa lugeda siit: www.rannapargi.ee.

Kadrioru rannapoolse piirkonna detailplaneering võimaldab Nafta tänav 1 krundile ehitada äri- ja vabaajakeskuse ning kortermajad.
Kadrioru merepoolse osa kõige suurem muutus on mööda rannaäärt ja sadamapiirkonda kulgema hakkav Reidi tee, kuhu suunatakse praegu mööda Narva maanteed kulgev transiitliiklus.

Reidi tee ise jääb elumajadest eemale ja koos selle välja ehitamisega muutuvad Narva maanteest mere poole jäävad kvartalid vaikseteks sisetänavateks. See peaks väga hästi sobima nii Narva maantee kui ka Filmi, Bensiini, Petrooleumi ja Tuukri tänavate elanikele.

Piirkonna kõige olulisem muutus sel aastal on Rannapargi elurajooni kerkimine. Seda hakkab kesklinnaga ühendama Tuukri tänava pikendus, millele abilinnapea Arvo Sarapuu pani nurgakivi. Tuukri tänava pikendus valmib 2017. aasta suvel ning ühendab omavahel Filmi ja Ahtri tänava.

Detailplaneeringu järgi plaanitakse liikumiseks ja uute kvartalite ühendamiseks ka Filmi tänava pikenduse rajamist. See hakkab koos 4 meetri laiuse jalakäijate ja jalgratturite trassiga ühendama Kadrioru pargi mereäärset osa Petrooleumi tänava ristmikuga.

Allikas: 03.02.2017 moodnekodu.delfi.ee

Igor Mang paneb uusarendusele nurgakivi

kolmapäev, 15. veebruar 2017

Teisipäeva, 24. jaanuari, hommikul kell pool kümme panevad astroloog Igor Mang ja Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu nurgakivid Tuukri tänava pikendusele ja Rannapargi elupiirkonnale.

Uus tänav, Tuukri põik, ühendab Tallinna kesklinna 1Partneri arendatava Rannapargi elupiirkonnaga Kadriorus. Energeetiliselt väestatud nurgakivi panek tähistab ühtlasi Narva Maantee ja Reidi tee vahele jääva vaikse sisekvartali teket.

Abilinnapea Arvo Sarapuu ja Igor Mang panevad tee-ehituse nurgakiviks kullisilm kivi, millel on rahustav ja kaitsev toime. Rannapargi kvartalile asetab Mang koos kinnisvaraarendaja 1Partner Advisory juhi Erkki Ääremaaga nurgakiviks turmaliini, mis kaitseb kodu kurja, vägivalla ja sissemurdmiste eest.

See ei ole sugugi esimene kord, kui kuulus tähetark Igor Mang kinnisvaraarendajate üritustel osaleb. 2009. aastal jäi Mang Äripäeva fotograafi objektiivi ette koos Rotermanni kvartali arendaja Urmas Sõõrumaaga.

Allikas: 23.01.2017 kinnisvarauudised.ee

Seadusest hoolimata tasub maakleri eest enamasti eluruumi üürilevõtja

kolmapäev, 15. veebruar 2017

Seaduse järgi tuleb üüriruumide lepingu sõlmimisel makstav maakleritasu maksta maakleri tellijal.

Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse juhataja Indrek Nikluse selgitusel peab maakleritasu maksma osapool, kes maakleriteenuse tellis.

„Kui maaklerilt tellib teenuse üürileandja või müüja, on kohustatud tasuma tema. Kui teenuse tellib üürnik või ostja, siis tema. Võimalik on ka olukord, kus teenuse on tellinud mõlemad pooled, ja siis on mõlemad kohustatud oma tellitud teenuse eest tasuma,” ütleb Niklus.

Nikluse sõnul ei ole aga üldiselt keelatud kokkulepe, et tehingu üks pool maksab peale tehingu tavapärase hinna ka mingite muude kulude eest. „Näiteks ei ole müügitehingu puhul keelatud kokkulepe, et tehingukulud (notaritasu ja riigilõivu) kannab tervenisti üks pool või ostja tasub maamaksu poole aasta eest, kuigi riigi ees on müüja kohustatud maamaksu tasuma terve aasta eest,” selgitab ta.

Kas selline kokkulepe on lubatud ka eluruumi üürilepingu korral, on Nikluse sõnul küsitav, sest seaduse järgi on tühine kokkulepe, kus üürniku kohustuseks seatakse üürileandja kohustus. Seda eriti maakleritasu puhul, mis pole otseselt eluruumi kasutamisega seotud.

„Sätte eesmärk on vabastada eluruumi üürnik muude tasude maksmisest peale nende, mis on otseselt seotud eluruumi kasutamisega,” märgib Niklus, kuid lisab, et väljakujunenud kohtupraktikat selle sätte rakendamiseks Eestis teadaolevalt pole.

Ka üürnik võib maaklerist alustada

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul pole sugugi harv, et üürnik alustab üüriruumide otsimist maaklerist. Sellisel juhul on selge, et maakleritasu jääb üürniku kanda.

„Põhimõte on nagu iga teise agendi või ka näiteks advokaadi puhul: tellija maksab. Miskipärast maakleriteenuse eest ei taheta just elamukinnisvara üürimisel nii meelsasti maksta,” ütleb Vahter.

Arusaamatus, kes maksab, tekib, sest suur osa üüritehinguid käib kinnisvarakuulutusi vahendavate veebilehtede kaudu. Seal on üürikuulutuse juures pilt maaklerist, kes üüriruume vahendab. Tema on enamasti üürileandja ehk korteriomaniku tellitud. Juba kuulutuses on kirjas, et üürnikul on kohustus üürilepingu sõlmimisel maksta esimese kuu üür, tagatisraha ja maakleritasu. Enamasti on see kokku kolme kuu üür. Seaduse järgi peaks aga ka sellisel juhul maakleritasu maksma korteriomanik.

„Üks asi on, mida seadus ütleb. Teine, kuidas turg on olukorra reguleerinud. Kui minna turule maasikaid ostma ja müüja ütleb, et tahab ka kilekoti eest raha saada, jääb ostja otsustada, kas ta tahab kilekoti eest maksta või läheb järgmise müüja juurde,” näitlikustab Vahter.

Mõnel puhul on üürikorteri kuuhind väga madal. Siis võib maakleritasu olla kõrgem kui kuuüür. „See ei ole kusagil kokku lepitud, et maakleritasu peab olema ühe kuu üür. Pigem on see tava. Kui korteriüür on 100 eurot, siis selle raha eest ei tule ükski maakler tööd tegema,” selgitab Vahter, ent lisab, et üürnik peaks oma õigusi teadma – kui ta pole nõus rohkem maksma, siis ükski seadus teda selleks ka ei kohusta.

Allikas: 19.01.2017 Eesti Päevaleht

Ka Teie kinnisvara võiks müüa tunnustatud City24 Aasta täht Helen Siller

reede, 13. jaanuar 2017

Detsembri alguses toimunud Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja aastalõpupeol andis kinnisvaraportaal City24.ee esmakordselt välja Aasta Tähe autasud. Alljärgnevalt lühiintervjuu ühe laureaadi ja 1Partner Kinnisvara maakleri Helen Silleriga.

Loe intervjuud siit

Allikas: 11.02.2017 City24.ee

1 2 3 4 5 ... 53