Member of 1Partner International

TOP 10 valdkondade edukamad

kolmapäev, 1. november 2017

Käibe TOP 10

tuh € /

1. Alandia KV OÜ 2595  
2. Pindi kinnisvara OÜ 2479
3. Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ 2386    
4. LVM Kinnisvara OÜ 2131    
5. Domus Kinnisvara Vahendus OÜ 1754    
6. Done Haldus OÜ 1449    
7. Metro Capital OÜ 1294    
8. 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ  1023    
9. Ober-Hausi Kinnisvara AS 885    
10. Laam Kinnisvara OÜ 740    

 

Ärikasumi TOP 10

TOP 10 by Profit / Рейтинг ТОП 10 прибыли

tuh €

1. Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ 369  
2. Catella Corporate Finance OÜ 342
3. Aerop Invest OÜ 294    
4. Metro Capital OÜ 269    
5. A&A Kinnisvara OÜ 153    
6. 1Partner Kommertskinnisvara OÜ 134    
7. Eurohaus Invest Kinnisvara OÜ 117    
8. EST Kinnisvara OÜ 107    
9. Martaas Grupp OÜ 103    
10. LVM Kinnisvara OÜ 100    

Allikas: 27.10.2017 äripäeva lisa

Kodupoed tulevad tagasi, keskused pakuvad rohkem lusti

kolmapäev, 1. november 2017

Kaubanduspidu soosib linnades uute väikepoodide ja väga suurte meelelahutuskeskuste teket. Maal tegutsevad kaupmehed näevad ees kriisi, millest riigi sekkumiseta välja ei tule.



Eesti jaekaubandusettevõtete kogumüük suureneb igal aastal viis-kuus protsenti, ka tänavu loodetakse käivet kasvatada 6,1%.

Praeguse seisuga on tõus olnud siiski vaid veidi üle paari protsendi ja enam kui 10 miljoni euro suuruse käibega jaeketid tunnistasid Swedbanki kevadises uuringus, et neil töötab vähemalt üks pood kahjumiga.

Kaubanduskeskused laienevad aga üksteise võidu ning sellest lõikavad kasu ka kinnisvaraarendajad, hulgikaupmehed, ehitajad ja teenindajad.

Uus tulija on meelelahutus-äri, sest kaasaegsed kaubaparadiisid ei tähenda enam pelgalt ostlemise kohta, vaid tervet kompleksi lustist ja lõbust, mida ühise katuse all poodlejatele justkui boonusena pakutakse.

Fookus kaldub klassikaliselt sisseostude tegemiselt mujale ning ilmselgelt on selle tee rahvale sillutanud nende keskuste arendajad ja haldajad, mitte jaekaubandusfirmad. Viimane on neis vaid üks üürnik kümnete ja sadade seas.

Ketipoed laienevad

Soomlaste SOKi kontserni kuuluv Prisma teatas eelmisel nädalal, et alustab juba sel aastal laienemist, mille tulemusel on viie aasta pärast Eestis praeguse kaheksa hüpermarketi asemel paarkümmend Prisma märgiga ostuparadiisi. Prisma tegevjuht Jussi Nummelin ütles, et laienemise taga on ambitsioonikas plaan saada tulevikus Eesti toidu- ja tarbekaupade jaemüügi turuliidriks. Tegevuse ühe osana soovitakse avardada kauba kojuveo võimalusi ja mahtu.

Nummelini sõnul on lõviosa uutest kauplustest supermarketid, kus saadaval lai valik toidu- ja esmatarbekaupu, ühtekokku 60 000 nimetust.

Samuti lubab Prisma luua 400 uut töökohta lisaks praegusele 800-le.

Rimi tegevjuht Vaido Padumäe ütles, et mullu Eestis 389 miljoni euro suuruse müügikäibe saavutanud ettevõtte käesoleva aasta võimalikku tulemust ta kommenteerida ei saa, kuna Rimi emafirma ICA börsiettevõtte staatuse tõttu on sedasorti info avaldamine keelatud.

Küll aga kavandab ka Rimi laienemist. “Uue kaupluse plaanime avada sel aastal Pärnus ning tuleval aastal Tallinnas Hiiul. Tänavu loodame lõpule jõuda Säästumarketi kaupluste ümberehitamisega Rimideks. Kaupluste sulgemise plaane pole,” kirjeldas ta laienemisplaane.

“Toidujaekaubanduses on juba praegu konkurents väga tihe. Nii väikese turu kohta on Eestis turuosalisi palju, seega on tõenäosus mõne jaeketi üleostmiseks üsna tõenäoline.” Padumäegi tõdes, et meelelahutus saab ostuelamuse juures üha olulisemaks.

Ostujõud hoiab jaemüüki

Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil sõnas, et suured toidukaubandusketid on suutnud oma turuosa hoida. “Veidi on kasvanud peaaegu kõik, aga juba aastaid iseloomustab jaeturgu väga tihe konkurents,” lausus ta.

Kette on rohkelt ja uusi kliente püütakse võita nii uute kaupluste avamisega kui seniste renoveerimisega. Suurem konkurents tähendab tarbijatele soodsaid hindu ja laia tootevalikut. “Kuna paar järgmist aastat sisetarbimine ilmselt kasvab, ei ole jaeturul oodata suuri struktuurseid muudatusi,” lausus Nele Peil.

“Suured ketid plaanivad avada mõnda uut kauplust ja osal on kavas sulgeda kahjumlikke.” Ta on seda meelt, et ankurüürnikust toidupood on kaubanduskeskustele suure mahu igapäevaste klientide ligitõmbaja.

Peil märkis, et ostlejad tulevad eri kavatsustega ning keskused tõenäoliselt panustavad tulevikus üksteisest eristumisse, et teatud tarbijasegmente just enda juurde meelitada.

Samas tõdes ta, et enamik keskusi on praegu kaunikesti ühenäolised.

Kui jaekaubandusse peaks lisanduma uusi tulijaid, näiteks Lidl, siis on see ostjale puhas rõõm, sest hinnad püsivad madalal. Samas muudab liiga suur hulk tegutsejaid Peili hinnangul supi lahjaks, ja üldkulude osakaalu, mida iga ettevõte peab eraldi kandma, suureks.

Keskuse arendamine, meelelahutusvõimaluste ja kaupluste koosluse valik on keskuse omanike ehk kinnisvaraarendajate äri, milles jaeketid on vaid üürniku rollis. OÜ 1Partner Kinnisvara büroo- ja kaubanduspindade grupijuht Ruth Andresen meenutas, et kümme aastat tagasi avati pood seal, kus sai, ja kuna konkurents polnud tihe, jagus tarbijaid kõikjale.

Praegu, kus ühes pisikeses piirkonnas püüavad kõik ketipoed pildis olla, võidavad need, kes tarbijale mugavamas asukohas, sh õigel pool teed, hea parkimisvõimalusega, parema teenindusega.

Määrav on ostu sooritamise kiirus. Olulised on muud vajaminevad esindused – apteek, kingsepp, lemmikloomapood, postiautomaat, lilled, keemiline puhastus.

“Siiani on keskused sageli ehitatud maksimaalse ehitusmahu järgi ja ka teisele korrusele rajatakse kaubanduspinnad, kõik võimalikud nurgad püütakse välja üürida. Silmas ei peeta selle piirkonna ostuvõimekust,” kirjeldas Andresen. “Väikeses piirkonnas ei tööta teisel korrusel üksik riide- või kingapood.

Väikesed keskused peaksid pühenduma just selle piirkonna inimeste teenindamisele, kõrgemad korrused tasub teha meelelahutuse või teenusepakkujate jaoks.”

Ruth Andresen tõi välja, et praegu on igas detailplaneeringus eeldus: arenduses olevate kortermajade esimesele korrusele tulevad kaubanduspinnad. Seega, lisaks kaubanduskeskustele ja kodupoodidele on kaupmeestel võimalik ka n-ö tänaval oma äri avada.

Nii saavad nad ise reguleerida lahtiolekuaegu ja muud, ega ole keskuse haldaja nõudmiste kütkeis. Kaupmehed säästavad nõnda nii tööjõult kui üüri- ja turunduskulult. Kortermaja all on tavaliselt aasta keskmine kõrvalkulu 1–1,5 eurot ruutmeetri kohta, keskustes seevastu kogu kõrvalkulu koos turundustasuga kokku 4–7 eurot ruutmeetri kohta. “Keskuses äri pidamise mõte kaob ära, kui kogu tulu läheb töötajate palga, üüri ja kõrvalkulude peale,” nendib Andresen.

“Seega on tavapärane, kui näeme keskustes tühje kaubanduspindasid, mis kümme aastat tagasi oli täiesti välistatud. Minu hinnangul see trend jätkub ja kasvab.”

Mis aitaks maapoode?

Kuidas suuremate kohtade kaubanduspidu maale võiks jõuda, sellele head vastust pole. Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil möönis, et tasakaal kasumliku ja kahjumliku äri vahel on napp ja seetõttu on seda ka kerge paigast lükata. “Seetõttu on mõistetavad ka maapoodide pidajate väga murelikud pöördumised valitsuse poole alkoholiaktsiisi tõusude ja sellest alanud piirikaubanduse lõpetamiseks,” sõnas ta. Ka on tema sõnul Tallinna kesklinnast vaadates raske mõista, mida tähendab paariprotsendise marginaaliga äri Eesti äärealadel ja see, kui ühe tootegrupi käive näiteks aktsiisimuutusest tekkinud piirikaubanduse tõttu järsku ära kukub.

“Asja jälgitakse ning probleemi ollakse viimasel ajal valmis juba tunnistama, aga valmisolekut midagi ümber otsustada veel ei paista,” lausus Peil.

OG Elektra tegevjuht Gea Gross ja suuromanik Oleg Gross ennustavad, et lähiaeg toob kindlasti konkurentsi tihenemise, tööjõu jätkuva kiire kallinemise ning ei saa välistada ka kaubanduskettide ühinemist ja ülesostmist.

Ka nende hinnangul ei ole väikestes maa-asulates kaupluste pidamine, ammugi uute rajamine, kasumlik, mistõttu on olukord maapoodides kehv.

“Siin on kõige suurem tegija vaieldamatult Coop. Teine tegija on Grossi Toidukaupade kauplusekett, sest oleme läbi aastate maapiirkondadesse rajanud hulgaliselt kauplusi, mis tihtipeale ei ole suutelised kasumit tootma,” kirjeldas Gea Gross.

“Olukorra parandamiseks peaks sekkuma riik ja omavalitsused. Kas siis andes maksusoodustusi või doteerides ääremaadel kaupluste pidamist.”

Suur osa rahast läheb supermarketisse

Eesti jaekaubandusturu kogumaht (v.a mootorsõidukite müük) oli 2016. aastal üle kuue miljardi euro. Toidukaubad tubaka ja alkoholiga moodustavad sellest umbes 40%.

Kui sisetarbimise kasv on olnud majanduskasvu vedur, siis toidukaupade puhul on tarbimine kasvanud kaks korda vähem kui ehituskaupade ja rõivaste müügis.

Ligi 40% jaemüügist annavad supermarketid.

Kevadisele küsitlusele vastanud kaupmeestel oli kokku 1406 poodi ja 224 neist olid kahjumlikud.

Kui Harjumaal, sh Tallinnas ulatub jaekaubanduse töötajate keskmine brutopalk 900 euroni, siis Ida-Virumaal jääb see 450 euro kanti kuus.

Suuremad jaekaubandusfirmad on aastatel 2015 ja 2016 opereerinud aastakasumiga 7–15 miljonit eurot.

Allikas: 26.10.2017 maaleht.delfi.ee

Maaklerteenuse kasutamine: milline koostöömudel valida?

kolmapäev, 1. november 2017

Kinnisvara müümisel on üheks keskseks tegelaseks maakler. Mis erinevus on aga maakleriga sõlmitaval esindus- ning ainuesinduslepingul? Mida emb-kumb tähendab ning millised õigused ja kohustused seab see maaklerile?



Esindusleping on lihtsamalt öeldes sisuline kokkulepe, millega kinnisvara omanik annab maaklerile õiguse esindada teda talle kuuluva kinnisvara müümisel. Esindusleping on enimlevinud lepinguliik kinnisvara turul. «Esinduslepingu puhul jääb müüjale õigus ise müüa või valida lisaks mõni teine maakler,» ütleb Kinnisvarabüroo 1Partner maaklerteenuse juht Margus Kelk.

Ainuesinduslepingu puhul on aga tegemist müüja ja maakleri vahelise lepinguga, kus müüja annab nõusoleku oma eluruumi müüa ning maakler võtab kohustuse objekt lepingus sõlmitud perioodi jooksul maha müüa, ütleb Marmel Kinnisvara OÜ müügipartner Janely Buht. Ainuesinduslepingu järgi on maakler ainukeseks kontaktisikuks kuulutuse peal ning on ühtlasi ka ainus inimene, kes esindab ja vahendab müüja kinnisvara.

«Nii on objekti müümine professionaalsem ja huvilisel ei teki segadust, kelle poole pöörduda,» leiab Buht.

Müüjad ei tohiks ainuesinduslepingut karta. Tegemist on tähtajalise lepinguga, mis omakorda annab kindlustunde, et kinnisvaramüügiga tegeletakse aktiivselt. Kui on valida maakler, kes teeb aktiivset müüki või maaklerid, kes ainult kuulutavad passiivselt internetis, siis kelle sa valiksid, tõstatab Buht olulise küsimuse.

Kõikide maaklerite unistus - eksklusiivleping

Margus Kelk mainib lisaks esindus- ja ainuesinduslepingule veel üht lepingu liiki – eksklusiivlepingut. Eksklusiivleping, nagu nimigi juba vihjab, annab kinnisvara müümise ja vahendamise ainuõiguse vaid ühele konkreetsele maaklerile. See seab maaklerile täpsed tööülesanded ja nõuab ühtlasi ka suurt pühendumist. Lisaks on kindlalt fikseeritud maakleri kohustused ja kinnisvara müüja õigused. Kinnisvara müüjale on sealjuures garanteeritud laialdasemad reklaamivõimalused.

Allikas: 25.20.2017 kodustiil.postimees.ee

Alkoholitootjad ajasid hinnatõusu edukalt riigi kaela

kolmapäev, 1. november 2017

Ma pole suurem õllejooja, aga kodanikuna tundub alkoholitootjate valedevabrik kummaline. Kõige elementaarsem rahandusministeeriumi arvutus näitab, et juulist tõusnud aktsiis suurendab seni üheeurose õllepurgi hinda 20 senti. Aga poodides tõusis hind samal ajal 40 senti.



Suuremad jaeketid ütlesid avalikult, et hinnatõusu üks komponent oli sisseostuhinna muutus ja jaeketi marginaali tõus. Kuidas poed ja õlletootjad kasumi omavahel ära jagasid, teavad vaid nemad ise. Konkurentsi seisukohast on huvitav, kuidas õlle hind kõigis kettides korraga sama palju tõusis. Prognoosin, et juulis löödi PR-kampaania huvides hinnad lakke, ja kui pole tegemist kartelliga, siis peaks konkurents selle varsti jälle veidi alla tooma. Sisuliselt tähendab see aga, et õlletootjad tõstsid aktsiisiga ühel ajal oma kasumlikkust ja ajasid selle riigi kaela.

Selge on ka see, et poeketid tegid õlletootjatega riigivastases PR-kampaanias selgelt koordineeritult koostööd. Ja reklaamiagentuuride kõneisikud ning tuntud advokaadid andsid riigi pihta tuld, ilma, et keegi oleks küsinud, kui palju õllefirmad neile nõustamisteenuste eest maksid.

Õlletootjate peamine sõnum aktsiisitõusu vastu oli, et inimesed lähevad Lätti odavamat kraami ostma. Õlletootjad tegid teadlikult Läti poodidele parima müügikampaania, naaberriigi odavatest hindadest räägiti igal võimalikul juhul ja jälle õnnestus riik tulemuses süüdi lavastada.

Lõpuks tootjatel väga vahet pole, sest esiteks toovad eestlased Lätist tagasi pigem kodumaist õlut ning kui ostetakse ka lätlaste marki, siis kuuluvad nii A. Le Coq Eestis kui ka suur Läti õlletootja Cesu Alus samale Olvi Grupile. Saku Õlletehase omanikfirmale Carlsberg kuulub aga Läti suurim õlletootja Aldaris. Win-win olukord.

Ka meedia läks edukalt õnge, kajastades õlletootjate varikõneisikuid, hinnatõusu-valesid ja Läti õlle paanikat ilma igasuguse kriitikameeleta ja täpselt sellest nurgast, mis õlletootjatele sobis. Diskussioon käis ju selle ümber, palju maksuraha lätlastele kaotatakse. Mitte sellest, kui kalliks läheb õlletehaste äri ühiskonnale tegelikult maksma kuritegevuse, rikutud elude ja tervise näol.

Ka moraalselt on Lätist õlle toomise antikampaania kahepalgeline. Kui Eestist viiakse laevatäite viisi alkoholi Soome, siis on see sõjakavalus ja eksport. Kui aga ise toome Lätist, siis rahvuslik katastroof.

Martin Vahter, 1Partner Kinnisvara tegevjuht

Allikas: 25.10.2017 ohtuleht.ee

Millal pead oma kinnisvaralt maksma 20 protsenti tulumaksu?

kolmapäev, 1. november 2017

1Partner Kinnisvara konsultant Margus Suumann toob välja kolm põhjust, kuidas peab kinnisvara müües 20 protsenti tulumaksuna riigile ära andma.

Margus Suumanni sõnul peab tasuma tulumaksu kingituse või pärandina saadud kinnisvara müües, kui see pole inimese alaline elukoht. “Kui inimene elab samal pinnal ise sees, siis maksu ei lisandu,” ütles Suumann.



“Teinekord teevad inimesed teadmatusest tuhandeid eurosid maksvaid eksitusi. Näiteks tahtis ema oma korteri pojale kinkida, et see saaks selle maha müüa. Kuna poeg sees ei elanud, siis oleks ta peale kinke- ja müügitehingut pidanud 12 000 eurot maksudeks tasuma. Antud juhul oli emal mõistlik teha pojale müügi korraldamiseks lihtsalt volitus ning raha jäi perele alles,” ütles Suumann.

Margus Suumanni sõnul on palju segadust ka endale kuuluva kinnisvara müümisel tulumaksu tasumisega. “Kuskilt on tekkinud väärarusaam, et enne korteri tulumaksuvabalt müümist peab seal kaks aastat sees elama. Tegelikult ütleb seadus, et kahe aasta jooksul saab müüa tulumaksuvabalt ühe elukoha. Seega võib kahe aasta jooksul müüa kasvõi kümme korterit, kuid vaid ühelt ei pea tasuma tulumaksu,” lisas Suumann.

“Seejuures tuleb kahe aasta jooksul mitme elupinna müümisel tasuda maksu mitte kogu summalt, vaid ainult teenitud tulult. Kui müüd korteri ostuhinnast 10 000 eurot kallimalt, siis lahutatakse sellelt summalt tehingutasud ja need kulutused, mis parendasid oluliselt objekti seisukorda ja tõstsid sellega väärtust– näiteks akende vahetus või vannitoa remont. Ülejäänud puhastulult tulebki tasuda 20 protsenti maksu. Kui aga kasumit järgi ei jäägi, siis pole ka riigil midagi võtta,” lisas Suumann.

Allikas: 24.10.2017 ohtuleht.ee

Tuntud motokompleks läks müüki

kolmapäev, 1. november 2017

Valga külje all asuva Jaanikese motokeskuse on selle omanik müüki pannud hinnaga 320 000 eurot.

«Jaanikese keskus on tegutsenud 1960. aastatest ning seal on korraldatud nii Euroopa, maailma- kui ka Nõukogude Liidu meistrivõistlusi. Külaliste rekord on 29 000 pealtvaatajat päevas,» rääkis sealsel rajal ise kuus MM-etappi korraldanud Jaanikese motoklubi juht ja endine omanik Ainar Haavistu.

«Kohal on suur potentsiaal praegugi, sest see asub kohe Läti piiri läheduses ja lõunanaabritele on motokross üks olulisemaid rahvusspordialasid,» lisas Haavistu, kes praegu töötab 1Partner Kinnisvaras konsultandina ja tegelebki motokeskuse müügiga.

Haavistu sõnul käivad Jaanikeses praegu renoveerimistööd, käsil on katus ja fassaad ning uue kütte- ja elektrisüsteemi väljaehitus. «Vahetatakse aknad, paigaldatakse nüüdisaegsetele standarditele vastav soojustus, muudetakse ruumilahendusi. Tehtud on arendusprojekt spaakeskuse rajamiseks.»



Tähtaeg kukub peagi

Kõik käsil olevad tööd on kiirmüügi ehk 320 000 euro sisse arvestatud. Need tööd, mida tehakse aga pärast 24. oktoobrit, mil kukub ostusoovide esitamise tähtaeg, lähevad hinnale juurde. «Hetkeseisuga investeerib omanik ehitustöödesse sada tuhat eurot,» selgitas Haavistu.

Jaanikese motokeskus kuulub praegu firmale A.K.A. Property Management Group OÜ, mille omanik ei soovinud enda nime väljatoomist ajalehes. Kuna ettevõtja on välismaal, temalt kommentaari müügiotsuse kohta saada ei õnnestunud. Haavistu sõnul, keda omanik volitas oma esindajana Valgamaalasele vastuseid andma, arendatakse keskust müügi ebaõnnestumise korral edasi.

«Kuna hooned on aastaid tühjalt seisnud, otsustas omanik müügi õnnestumiseks ette võtta ulatuslikud ehitustööd. Esmajärgus tehaksegi korda ja pannakse tööle 60kohaline majutus- ja 100kohaline toitlustuskoht. Rada on juba korda tehtud, edaspidi seda hooldatakse ning tehakse parandusi. Järgmiseks aastaks on juba plaanitud ka mõned motovõistlused,» rääkis Haavistu.

Endisest valgalasest motosportlase Jüri Raudsiku sõnul on loodus palju kaasa aidanud, et kõnealust krossirada regiooni parimaks peetakse. «Pea kogu rada on vaatajatele jälgitav. Tore kui keskusele leitaks omanik, kes arendaks kompleksi edasi ning taastaks Jaanikese kuulsuse motospordikeskusena,» sõnas Raudsik, kelle huvi motospordi vastu ning ka motosportlase karjäär sai just siit alguse.

Motomeka rajati 1960. aastal. 1980. aastatel investeeris sinna raha Valga Autobaas. 1996. aastast oli kompleksi omanik AS Comex-Moto, siis Jaanikese Invest OÜ ja 2011. aastast A.K.A. Property Management OÜ.

Euroopa parimate seas

31,6 hektaril paikneva keskuse juurde kuuluvad 60 voodikohaga motell ja 100 kohaga baar. Kompleksi süda on krossirada, mis on asjatundjate hinnangul Euroopa atraktiivsemate hulka kuuluv rada külgvankrite ja quad’ide võidusõiduks. 2008. aastal valminud ja Eesti parimate sekka kuuluval enduurorajal on peetud ka rida edukaid võistlusi.

Lisaks motokrossile saab keskuses korraldada ATV- ja seiklusmatku, autokrosse ning offroad- ja maastikujalgrataste võistlusi.

Allikas: 17.10.2017 Valgamaalane.postimees.ee

Korteriturg vajus langusse

kolmapäev, 1. november 2017

Septembris müüdi Tallinnas 826 korterit, mis on viis protsenti vähem kui augustis, selgub maa-ameti värskest statistikast.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul algas kehvade suveilmade tõttu sügisene kinnisvarahooaeg tänavu kuu tavapärasest varem ehk augustis ja seetõttu jäi september lahjaks.“Pealinna voolab inimesi mujalt Eestist juurde ja turg kasvab jätkuvalt. Kuigi Tallinna kinnisvarahinnad võivad tunduda kõrged, tuleb praeguse tasemega harjuda, sest odavamaks ei lähe midagi,” lisas Vahter.

Vahter märkis, et peale Tallinna, Tartu ja ehk ka Pärnu ta kinnisvara investeeringuna osta ei julgeks. „Tõmbekeskused kasvavad, mujal Eestis kuivab nii elanike arv kui ka turg vaikselt ja paratamatult kokku,” selgitas ta.

Septembris müüdi Tallinnas 826 korterit, mis on viis protsenti vähem kui augustis. Pealinna korteri keskmine ruutmeetri hind langes augustiga võrreldes ühe protsendi 1777 euroni. Kalleim korter müüdi 500 000 ning odavaim 4000 euroga.

Allikas: 09.10.2017 aripaev.ee

Tallinna Narva maanteele kerkib 8-korruseline büroohoone

kolmapäev, 1. november 2017

Tallinna kesklinna, Narva maantee 7b aadressile kerkib 6400-ruutmeetrise netopinnaga kaheksakorruseline Zenith Ärimaja.

 

Parter Kinnisvara konsultandi Olga Plituse sõnul lammutati krundil asunud vana ETKVLi haldushoone ning asemele tuleb kahest korpusest koosnev kaasaegne ärimaja. “Uus ärihoone järgib tänapäevast ja monumentaalset arhitektuurset joont, mis iseloomustab Tallinna ärikvartaleid ning sulandub ümbritsevate hoonete üldansambliga kokku,” ütles Plitus.

Kinnisvarakonsultandi sõnul on hoone ka seest väga põnev ning esimesel kahel korrusel on viiemeetrised laed suurte vitriinakendega.

Zenith Ärimaja 1. ja 2. korrusele tulevad kaubandus- ja teeninduspinnad. Kõrgematel korrustel on bürood ning 7. ja 8. tasemel lisaks kesklinna- ja sadamavaatega terrassid. Hoone kahte korpust teenindab kolm lifti.

Zenith Ärimaja arhitekt on Martin Aunin, arendaja ja omanik NG Eesti, ehitab Nordlin Ehitus OÜ ning müüki nõustab 1Partner. Hoone valmib 2017. aasta lõpus ning esimesed rentnikud kolivad majja uue aasta esimesel poolel.

Allikas: 28.09.2017 ohtuleht.ee

Notar pole saatanast, aga tasud küll

kolmapäev, 1. november 2017

Notarite kasutamine kinnisvaratehingutes on ära hoidnud palju sigadusi, nii et kehtivat süsteemi leebemaks muutma ei peaks, küll aga tuleks üle vaadata notaritasud, leiab 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter.



Äripäev kirjutas 18. septembri juhtkirjas, et väiksemaid kinnisvaratehinguid võiks sõlmida ilma notariaalse kinnituseta.

Kinnisvarabüroo juhina ei ole see populaarne seisukoht, aga igapäevaselt ostjate-müüjate, maaklerite ning notaritega suhtleva inimesena pooldan kindlasti senise süsteemi säilitamist.

Esmapilgul tundub tõesti, et väiksemalt tehingult notari eemaldamine muudab majanduse efektiivsemaks ja läbipaistvamaks. Igapäevane kogemus näitab vastupidist – tavainimesed ja välismaalased ei tunne juriidilisi nüansse. Praegune süsteem lisab turvalisust ning annab tehingule kaudselt Eesti riigi garantii.

Kui vastava kvalifikatsioonita inimesed hakkavad tehinguid sõlmima, siis ma ei kujuta seda segadust ja kohtuskäimist ette. Jah, mõnes riigis võivad sõlmida lepinguid ka kõrgema kutsega maaklerid, kes peavad läbi riikliku atesteerimise. Sisuliselt tähendab see seda, et notar istub enda büroo asemel kinnisvarafirmas, ja väiksemad firmad ei jaksaks seda endale lubada.

Praeguse süsteemi juures tuleks kindlasti üle vaadata tehingu vormistamise kulud. Nii notarid kui kohtutäiturid on ettevõtjad ning nende tasud on vahel ehk tasakaalust väljas ning igasugune tingimuste üle läbirääkimine välistatud.

Allikas: 24.09.2017 aripaev.ee

Kinnisvaraturg: mida uut pakuvad arendajad

kolmapäev, 1. november 2017

Vastab 1Partner kinnisvara tegevjuht Martin Vahter



Millistes valdades ja kus piirkonnas on uusarendused?

Kinnisvaraarendus on kõige aktiivsem tõmbekeskuste ümber. Seega on arusaadavatel põhjustel kõige aktiivsem kinnisvaraarendus Tallinnas ja Tallinnaga külgnevates piirkondades. Mida rohkem hinnatase kerkib, seda aktiivsemaks muutuvad Tallinnast kaugemale jäävad keskused.

Kes on arendajateks?

Mida kaugemale Tallinnast, seda väiksemaks muutuvad arendused ja arendajad. Suuremad arendused on kapitali-mahukamad ning väikearendajad seal sektoris konkureerida ei suuda. Samuti on suuremate arenduste rajamiseks piisav nõudlus olemas ainult Tallinnas ja Tallinnaga külgnevates piirkondades. Väiksemates arendustes on paindlikkuse tõttu konkurentsieelis jälle väiksematel arendajatel.

Milline on orienteeruv ruutmeetri hind erinevates paikades?

Tallinna puhul on selle kontrastsuste tõttu keeruline ühtset hinnataset välja tuua, samas on see võimalik homogeensemates linnaosades. Nt Mustamäe ja Haabersti linnaosades on uute korteriprojektide keskmine hinnatase vahemikus 1800-2000 €/m2. Võrdluseks on sama näitaja Peetris 1700-2000 €/m2, Laagris, Viimsis ja Harkus 1700-1800 €/m2 ning Kiilis 1500-1600 €/m2.

Milline on hinnatrend?

Vaatamata sellele, et ajakirjandusest kostub pidevalt uusi hinnarekordeid, ei ole tegelikult hinnatase juba ligi kaks aastat praktiliselt muutunud. Jah, tõepoolest keskmine hinnatase on kasvanud, kuid see on tulnud selle arvelt, et suhteliselt rohkem on hakatud tehinguid tegema kallimate varadega. Selle taga on peamiselt uusarenduste järjest suurenenud osakaal kogu tehingute arvust. Samas seisukorras ja samas piirkonnas paikneva korteri hinnatase on tegelikult püsinud paigal.

Allikas: 15.09.2017 Harju Elu

1 2 3 4 5 ... 58