• Reede, 02. november 2018

    1Partner Kinnisvara tegevjuhi Martin Vahteri sõnul on Eestis tõepoolest kinnisvarabuum, millest inimesed loogiliselt järeldavad, et igale peole järgneb krahh. Kinnisvaraekspert selgitab, kas ja millal järgmine langus tuleb.

    Vahteri sõnul ei tähenda buum mulli, vaid lihtsalt tõusuperioodi. «Tihti küsitakse «millal tuleb krahh» ning seda teevad peamiselt üle 30-aastsed inimesed, kes eelmist, 2007. aasta majanduslangust mäletavad. Noorematel otsest kogemust pole, nemad tahavad lihtsalt esimest kodu osta ning ajaloole palju ei mõtle,» rääkis Vahter.

    «Majanduse prognoosimine on sarnane ilma ennustamisega, mis läheb lühikeses või keskmises ajas pihta, aga edasi on liiga palju määramatust ja muutujaid, et täpselt ennustada. Kinnisvaraturg pole eraldiseisev valdkond ning kui maailmamajanduses ootamatusi ei tule, siis järgmised paar-kolm aastat paistab kõik rahulik,» ütles Vahter.

    «Käibeloogika, mille kohaselt peab majandustõusule järgnema reeglipäraselt ka langus, ei pea alati paika. Tõusule võib järgneda väiksem kahanemine või seisak – samale hinna ja tehinguarvu tasemele jäämine,» kirjeldas ta.

    1Partneri juhi sõnul ei ole kinnisvara praegu Eestis praegu selline valdkond, mida ähvardab sarnase mulli lõhkemine nagu kümme aastat tagasi. «Kui toona pumpasid pangad suhteliselt valimatult raha kinnisvarasse, siis sellest õpiti ja nüüd ülelaenamist ei toimu,» rääkis Vahter.

    «Kinnisvaraarendajatel on küllalt raske laenu saada, peab olema tublisti omakapitali või siis osa vahenditest hangitakse läbi ühisrahatuse. Pank ei anna lihtsalt raha ka elamukrundi ostmiseks, mida eelmise kriisi ajal tehti sisuliselt 0-sissemaksega. Samuti ei saa lihtsalt ja ilma rangete tingimuste täitmiseta raha büroohoone ehitamiseks. Kõik see pidurdab võimalike makseraskuste teket ja hüppelist hinnalangust,» ütles Vahter.

    «Kuna pangad laenavad raha ainult tugevalt kapitaliseeritud klientidele, siis on selles valdkonnas riskid madalad. Kui järgmine kriis tuleb, siis algab see pigem mõnest muust sektorist või näiteks maailmapoliitilise ebastabiilsuse tagajärjena,» lisas Vahter.

    Allikas: 23.10.2018 majandus24.postimees.ee