• Reede, 02. november 2018

    Statistikaameti andmetel on väljastatud ehitus-ja kasutuslubade arv vähenenud, Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ja IPartner kinnisvarabüroo juhatuse liige Martin Vahter tõdesid, et see on pigem hea märk.

    Nende hinnangul on Eesti kinnisvaraturg muutumas tänu ostjate ja arendajate ratsionaalsusele stabiilsemaks. Suurim aktiivsus on nende sõnul Tallinnas ja Harjumaal, mistõttu on turul tunda teravat ääremaastumise efekti.

    Statistikaameti värskelt avaldatud elamuehituse statistikast nähtub, et võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga on vähenenud Eestis väljastatud ehituslubade arv 1750-lt 1673-le ja kasutuslubade arv 1480-lt 1395-le ehk vastavalt 77 ja 85 loa võrra. Senimaani on need näitajad olnud alates 2012. aastast kasvutrendis, kuid kinnisvarabüroo lPartner juhatuse liikme Martin Vahteri hinnangul näitab väike vähenemine, et nii ostjad kui ka arendajad on muutumas ratsionaalsemaks.

    “Kui viimase buumi ajal osteti näiteks puhkekodusid Laulasmaale ja Lõuna-Eestisse, siis nüüd vaadatakse uut kinnisvara tõmbekeskustesse ja puhkamas käiakse välismaal ehk selleks ei ehitata eraldi linnast eemal asuvat suvilat,” selgitas Vahter. Nii tuntakse Vahteri sõnul enim huvi just Tallinna ja Harjumaa vastu, mistõttu peab 1Partneri juhatuse liige just pealinna ja seda ümbritsevat piirkonda kinnisvaraturu võtmeregiooniks, mis iseloomustab kõige paremini kinnisvaraturu käekäiku.

    Seejuures lisas Vahter, et väike langus näitab turu head tervist. “Inimesed arvavad tihti, et igale tõusule peab järgnema langus, kuid tegelikult on ka teisi võimalusi. Turg võib lihtsalt pisut aeglustuda ja olla mõnel aastal ülal ning järgmisel aastal pisut üle nulli,” arutles Vahter.

    Kasutuslubade buumi põhjustasid pangad

    Ühtlasi märkis Vahter, et kümnendi alguses kasvanud kasutuslubade arvu puhul tuleb arvestada ka sellega, et pärast viimast majanduskriisi kehtestasid kohalikud pangad reegli, et kodulaenu antakse ainult kasutusloaga eluruumidele.

    Inimesed, kes on soovinud osta eelmise buumi ajal soetatud kinnisvara, on jäänud Vahteri sõnul tihti olukorda, kus nad ei saa pangalt kodulaenu, kuna soovitavale korterile või majale on antud küll kunagi ehitusluba, kuid hiljem on jäetud kasutusluba taotlemata. Lisaks oli ka ehitusloa saanud ümberehitustele jäetud tihti Vahteri väitel kasutusluba taotlemata. “Seega on varem lihtsalt taotletud tagantjärele palju lubasid, kuid nüüd on see protsess läbi saamas,” tõdes Vahter.

    Kinnisvaraturul on tunda ääremaastumist

    Ka Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul ei näita paari protsendi suurune muutus ehitus- ja kasutuslubade väljastamisel veel mingit langustrendi. “Ostjate huvi on endiselt suur ja seda eriti Tallinnas ning Harjumaal, kus üha paremal järjel inimesed ostavad endale uue kodu ning annavad vana üürile,” kirjeldas Sooman.

    Teisalt lisas ta, et kui Tallinna kinnisvaraturg õitseb, siis väikesemates linnades pole elamuturg kümme aastat pärast kriisi algust veel madalseisust taastunud. “Mingid tehingud seal toimuvad, kuid hinnatase on seal väga madal, elanike arv väheneb ja pakkumiste arv pigem kasvab,” nentis Sooman. Eraldi toob ta aga välja Tartu, mille elamuturg langes kriisiaastatel isegi vähem kui Tallinnas.

    Emajõe Ateena kinnisvaraturu väiksema põrumise põhjus on Soomani sõnul eelkõige Tartu Ülikool, Maaülikool ja sellega seotud ettevõtted. Ühtlasi leiab Pindi Kinnisvara juhatuse liige, et hästi läheb ka linnades, nagu Rakvere, kus on hästi tugev kogukond ja palju aktiivseid maksejõulisi inimesi.

    Trende arvestades leiab Sooman sarnaselt Vahteriga, et väljastatud lubade arvu mõne protsendi suurune vähenemine on pigem positiivne märk stabiliseerumisest. “Palju hullem oleks, kui turul oleks praegu 30protsendine kasv,” möönis Sooman.

    Seejuures märkis ta, et äripindade turule küll lisandub uusi pindasid, kuid tihedates konkurentsitingimustes on ka see ehitusturg rahunemas. “Tean, et nii mõnegi ärimaja ehitus on siin edasi lükatud ja investeeritakse olemasolevate pindade rekonstrueerimisse ning energiaefektiivsusse,” sõnas Sooman.

    Statistikaamet

    Allikas: 18.10.2018 Äripäev